Silt: Andres Kaljura

[caption id="attachment_402497" align="alignnone" width="2000"] Tänavu võis jaanituld teha vaid suure ettevaatlikusega. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jaaniaeg möödus politseile, päästjatele ja meedikutele rahulikult. „Ei mäletagi nii rahulikku jaaniaega,” ütles Haapsalu politsei rakendusekspert Rene Pajula. Peamiselt kontrollis politsei jaanipühade ajal sõidukijuhtide joovet. Kokku puhutas politsei 3000 sõidukijuhti, kellest kuus olid alkoholi tarvitanud. Lisaks purjuspäi rooli istumisele tuvastas politsei 27 liiklusrikkumist, millest enamik oli seotud kiiruse ületamisega.

[caption id="attachment_398412" align="alignnone" width="2000"] Ingkülas toimunud õppusel said vabatahtlikud tuletõrjujad esimest korda harjutada elumaja põlengu kustutamist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval harjutasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad Ingkülas talumaja kustutamist. Mitmele vabatahtlikule päästjale oli see esimene kord kogeda päris majapõlengut. Ega tule kustutamine läinudki kohe alguses lihtsalt – küll ei püsinud voolik korralikult käes, küll ei tabanud vesi tulekollet. „Üle maja ei ole mõtet lasta. Lase maja pihta või ära lase üldse,” kõlasid kogenud päästjate õpetussõnad algajatele. Õpetussõnu oli teisigi. Näiteks andis Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma juhiseid, mida peaksid esimesena sündmuskohale jõudnud vabatahtlikud tegema seni, kuni saabuvad kutselised päästjad. Vabatahtlike üks ülesanne on näiteks paika panna voolikuliinid.

[caption id="attachment_380838" align="alignnone" width="2000"] Päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura kleepis kolmapäeva hommikul esimese varjumiskoha märgi Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva hommikul kleepis päästeameti Haapsalu komandopealik Andres Kaljura esimese varjumiskoha märgise Haapsalu kultuurikeskuse uksele. Kokku saab märgise viis Haapsalu varjumiskohta. Lisaks kultuurimajale on need ka Ehte 9 riigimaja keldris, Haapsalu noorte huvikeskuses, Haapsalu kaubamajas ja Uuemõisa lossis. Sõja ajal varjumiskohana tähistatud hooneid pommitada ei tohi. „Arvestades, millist sõda peab meie idanaaber, ei ole see kindel,” ütles Hiiu–Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma.

[caption id="attachment_366904" align="alignnone" width="2000"] Enim teateid sai politsei pikkade pühade ajal joobes inimeste kohta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) möödusid pikad jaanipühad töiselt, õnnetustes sai viga viis inimest, kuid muidu möödusid pühad politseile ja päästjatele rahulikult. Kahes avariis sai tõsiselt viga neli inimest ning üks mees vigastas end pea ees madalasse Toatse rabajärve hüpates. Et rabajärve äärde ei vii autoteed, tuli päästjatel ja meedikutel sõita kannatanu juurde ATVga, anda talle kohapeal esmaabi ja toimetada siis mees kiirabiautoni. „Sõbrad olid ta veest välja toonud,” ütles Haapsalu päästekomando pealik Andres Kaljura.

[caption id="attachment_332066" align="alignnone" width="2000"] Päästjad Andres Kaljura (vasakul) ja Andrus Eltmaa loevad korterinumbreid sageli fonolukkude kõrvalt. Foto: Andra Kirna[/caption] Kuigi märtsist peab kortermajades olema teekond välisuksest korteriteni märgistatud, on paljud maja- ja korterinumbrid remontide käigus kaduma läinud. Selle aasta märtsis hakkas kehtima nõue, et nii varem ehitatud kui ka uutes kortermajades peavad trepikoja välis- ja vaheuksed olema tähistatud numbrivahemikega ja korteriuksed numbriga. Kõrgemate kui kolmekorruseliste kortermajade puhul tuleb numbriga tähistada ka korrused. Tähistuse stiili ettekirjutatud ei ole, kuid numbrid peavad olema hõlpsalt nähtavad, leitavad ja selged.

[caption id="attachment_303424" align="alignnone" width="1610"] Tööstuse tänaval on Haapsalu päästekomando 1994. aastast ja kohati on hoone amortiseerunud. Foto Arvo Tarmula[/caption] Kolme aasta pärast peaks Haapsalu päästekomando kolima oma praegusest asukohast Tööstuse tänaval Uuemõisa Tallinna maantee äärde. Päästehoone projekteerimishanke kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja sel nädalal ja projekt peaks valmima selle aasta lõpuks. Ehituse alguseks on planeeritud 2022. aasta kevad ja kui kõik kulgeb plaanipäraselt, peetakse avapidu 2023. aasta teises pooles. Päästeameti haldusosakonna juhataja Janar Kärneri sõnul on hoone projekteerimiseks, ehituseks ja sisustamiseks eraldatud 4,03 miljonit eurot.