Silt: ajalugu

[gallery ids="461786,461787,461788,461789"]   Keeleteaduse andmeil on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast, aastatuhandete eest räägitud algkeelest, mille algkodu oli kusagil Läänemerest tunduvalt ida pool. Kuid paljusid meist on ilmselt kaua vaevanud küsimus, millal jõudsid meie eellased siis Läänemere äärde. Meenub huvitav seik aastatel 1969–1972 toimunud Kõmsi kaevamistelt. Sealsest suurest tarandkalmest leiti suurte jõgede Okaa, Dnepri ja Volga ülemjooksu alalt pärit pronksist ehtenõel ja ehtenaastud. Leiti ka massiivsed käevõrud ja pronkspintsett. Tudengitest kaevajad imestasid – ikka väga kaugelt käidi ajaarvamise vahetuse paiku naist toomas. Kuigi, kui meenutada, siis võõrapäraseid esemeid oli Kõmsi tarandkalmetes siiski rohkem, kui ühele naisele oleks pidanud kuuluma. Juba siis oli kaevamiste juhataja Vello Lõugas veendumusel, et tulnukaid idast oli rohkem kui üks. Hüpoteesid, hüpoteesid 20. sajan

[caption id="attachment_459833" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kihelkonnaraamatu esimene osa saab nüüd järje. Foto: Urmas Lauri[/caption] Mullu detsembris ilmunud mahukale Lääne-Nigula kihelkonnaloole ilmub järg, mis peaks kaante vahele jõudma tuleva aasta lõpuks. „Materjali kogumine käib juba kevadest saadik,” ütles raamatu koostaja Mikk Lõhmus. Kui raamatu esimene osa käsitles Lääne-Nigula kihelkonna ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni, siis teine osa käsitleb 19

[caption id="attachment_458680" align="alignnone" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu muuseumisuvi tõi sel aastal mitu uut näitust ja põnevat konverentsi. See annab põhjuse küsida sihtasutuse Läänemaa muuseumid juhilt, arheoloog Anton Pärnalt, kas tal on alati kiire. „Mulle meeldib tegutseda ja tihtipeale see siis nii ongi,“ ütles ta. Kui palju on teil praegu erinevaid rolle? Pere – abikaasa, isa ja vanaisa – need rollid ei kao kuhugi. Aga töö juures

[gallery ids="450398,450427,450405,450400,450406,450397,450436,450433,450430,450416,450417,450413,450399,450431,450435,450403,450401,450429,450402,450396,450426,450425,450432,450412,450410,450411,450404,450408,450424,450407,450414,450428,450415,450409,450434,450418,450419,450421,450420,450422,450423"]   Laupäeval esitleti Haapsalu raamatukogu lugemissaalis legendaarse Haapsalu linnapea Hans Alveri poja Hans Alver juuniori küüditamisaja päevikut, mis ilmus äsja trükist. Hans Alver oli arst, Vabadussõja veteran ja Haapsalu linnapea, kes arreteeriti Eestis 1941. aastal ja hukati 1942. aastal Venemaal. Tema naise ja lapsed küüditas nõukogude režiim 1941. aastal. Raamat „Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949” jäädvustab kunag

[caption id="attachment_449207" align="aligncenter" width="1920"] Rändauhind „Külvaja kuju” on üle antud. Vasakult agronoomide koja esimees Kaarel Liidak, Linda Kõrgesaar, Marta Kukkur, Karl Taimla, Helmi Tiki, Harald Talvoja, peaministri asetäitja ja siseminister August Jürima, Voldemar Jänes, Helmi Siimon, põllutööminister Artur Tupits, Ülemaalise maanoorte ühenduse sekretär Ruut Paglant ja Lähtru maanoorter