Silt: aivo paljasmaa

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nõukogude filmikunsti kultuskomöödias „Kaukaasia vang” iseloomustatakse naispeaosalist sõnadega „studentka“, „komsomolka“, „sportsmenka“ ja kokkuvõtlikult lihtsalt „ilus naine“. Need epiteedid (peale studentka ja komsomolka) sobivad iseloomustama ka Tokyo olümpiamängude kangelannat, Eesti võibolla kõige andekamat epeenaist läbi aegade Katrina Lehist. Praeguseks tundub aga, et ta kipub ennast ise nurka mängima.

[caption id="attachment_382911" align="alignnone" width="2000"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Mida lähemale jõulud tulevad, seda enam mõistame, kuidas neid oodanud oleme. Näiteks jaanipäeva paiku me tavaliselt ei igatse nii palju vaikuse ja puhtuse järele kui just jõulude ajal. Jeesuslapse sündi usutakse praegu hoopis rohkem kui palavatel suvekuudel. Mõni võib sellele vastu vaielda, aga ta teeb seda vaikselt. Hing on avatud ja kõik värvid muutuksid nagu kirkamaks. Igal värvil on küll konkreetne nimi, aga ometi tajub igaüks seda värvi erinevalt. Nii on ka lõhnadega. Ütled näiteks „kuusk“ ja igaühel meist kangastub oma kuuselõhn.

[caption id="attachment_416790" align="alignnone" width="1200"] Haavatud ingel. Hugo Simberg[/caption] Leierkastimees lähenes mulle eemalt. Olin just ümber Ateneumi nurga keeranud, et Helsingi peavaksalisse minna, kui keset tuisuilma teda märkasin. „Plinn-plõnn-plõnn“ kostis kõrvu, kuid meloodiast aru ei saanud. Eestis polnud ma sellist leierkastimeest enne näinud ja kõik see mõjus keset keerlevaid lumehelbeid imelisena. Aeg oli selleks igati sobiv, jõululaupäeva õhtupoolik ikkagi. Inimesed kõnniteel ruttasid kes kuhu – koju või kirikusse. Ateneumi peatrepi ees saime leierkastimehega kokku. Plinn-plõnn-plõnn. Leierkast ehk väntorel vuras ratastel ja seda küllaltki suurt muusikariista lükkas vanamees enda ees. Ta oli üsna pikka kasvu ja hoidis ennast veidi kühmu. Luider väljanägemine, habetunud. Sall oli tugevasti ümber kaela sõlmitud, seljas pikk hall mantel. Läkiläki paelad olid lõua alt kinni seotud, sest tuul mõjus üsna vingena. Plinn-plõnn-plõnn. Leierkastimees tõmbas käpikuga üle vesiseks muutuva nina ja vaatas nagu mitte kedagi märkavalt eemal platsi peal, rahvusteatri ees asuva Aleksis Kivi ausamba poole. Seisin temast paari sammu kaugusel ja astusin ligi, puistates mõned mündid tema hoiukarpi. Vanamees noogutas vaevumärgatavalt.

[caption id="attachment_331945" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Kui tõsiselt võtab pruudieas neiu vastu mehikest, kelle eelmised eevatütred on viiel korral jutti ust näidanud? Ilmselt ei aita asja siluda ka peiupoisi lilled, lubadused ja mesimagus jutt. Kosilasel pole abielust ja naistest õrna aimugi. Haledusest ja kaastundest lastakse ta võibolla sooja tuppa. Antakse ehk sirvida ka mõnda perealbumit, kust vaatavad vastu võimekad ja edukad mehed. Palju aga sellest piltide vaatamisestki tolku on.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Neid ridu kirjutades ei tea ma eile hilisõhtul toimunud 400 meetri tõkkejooksu finaali tulemusi. Kuid juba enne finaali võinuks Rasmus Mägile ilmameistri tiitli kätte anda. Seda muidugi tingimusel, kui ala koosneks kahest poolest – algul jooks ja siis finišis järgnev sportlase analüüs sellele. Jooksutulemuse näitab ära fotofiniš ja sportlase analüüsi hindaks kompetentne žürii. Sellel viimasel alal saaks Mägi ilmselt maksimumpunktid, mis kallutakski üldvõidu tema kasuks.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Vene tunnustatud valmimeister Ivan Krõlov on kirjeldanud metsaloomade orkestriproovi, mis lõppes kaosega, kuna iga pill ajas oma joru. Üksmeelest polnud juttugi, sest igaüks pidas oma viisi ainuõigeks ja süüdistas ülejäänuid. Inimeste maailmas on samuti – kui elus kõik hästi laabub, ollakse ka teiste vastu head ja lahked. Kui aga asi kiiva kisub, hakatakse süüdlasi nägema eelkõige teiste hulgas. Me kõik mäletame veel värskelt Eesti epeenaiskonna triumfi paari aasta eest Tokyo olümpiamängudel. Tallinna vanas lennujaamas korraldati pidulik vastuvõtt kõige kõrgemal tasemel. Silmad särasid õnnelikult nii päevakangelastel kui ka nende austajail.

caption id="attachment_403055" align="alignnone" width="2000"] Foto Msllr-Liisa Raigla[/caption] Reedel ilmus Haapsalu puuetega inimeste koja suveseminarile jõuluvana. Koja juhi Jaak Pihlaka sõnul pidas koda kokkusaamist aastaid 3. detsembril, kui on rahvusvaheline puuetega inimeste päev. Toona peeti päeva koos jõuludega. Viimastel aastatel pole aga koroonaviirus detsembris kokkusaamist korraldada lubanud ja nii peeti tänavu teist aastat jõulupidu suvisel ajal seminarina.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval 75. sünnipäeva tähistavat Aivo Paljasmaad iseloomustavad klassikaaslased ja need, kellega ta lavastajana kokku on puutunud. Maie Kram, endine kohtunik, hobinäitleja Mäletan „Niskamäe naiste” proovi. Kui keskendunud Aivo seal oli, ja sedasama nõudis meilt. Tahtsime vahepeal ka niisama jutustada, aga ta käratas meid vait. Ühel esietenduse järelpeol oli ta siiralt üllatunud, kui kuulis ühelt osatäitjalt, et too käib Tallinnas tööl, ei saanud alati proovi tulla, sai Aivolt pragada. Aivo, sa oleksid seda teadnud, kui oleksid lasknud meil proovis rääkida.

[caption id="attachment_386726" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] 23. jaanuaril saab näitleja, lavastaja, kultuuri- ja spordiajakirjanik Aivo Paljasmaa 75. Värvikas ja vastuoluline. Kahtlemata andekas. Kahtlemata tegus. Kui see talle sobib. Põhjalik. Nii heas kui ka halvas. Tormid ja tungid pole enam nii rajud nagu vanasti, aga vanameistri südames põleb endiselt tuli ja silmas on sära. Ühel lobjakasel päeval istusime teekannu taga ja Aivo vaatas oma elule tagasi, pilk leebelt kriitiline.

[caption id="attachment_242898" align="alignnone" width="900"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Täna jätavad tuhanded inimesed São Paulos hüvasti jalgpallikuningas Peléga. Tema põrm on välja pandud klubi Santos staadionile, kus „O Rei” (kuningas, portugali k) 15aastaselt oma imelist karjääri alustas. 82aastane Pelé (täielik nimi Edson Arantes do Nascimento) jälgis paari nädala eest Kataris lõppenud jalgpalli MMi haiglavoodist, võideldes vähktõvega. Brasiilia rahvuskoondist võis see alateadlikult painata ja kindlasti taheti kuningat tiitlivõiduga rõõmustada. Paraku ei õnnestunud. Koondise liider Neymar on nüüd öelnud, et enne Peléd oli 10 särgil vaid number ja jalgpall lihtsalt sport.