Silt: Aivo Hirmo
13
Vald loodab Ramsi tee aasta lõpuks lahti saada
[caption id="attachment_436774" align="alignnone" width="1920"]
Ramsholmi teel asuv värav on autode jaoks lukus, jalgsi ja rattaga pääseb Ramsi poolsaare tippu jalgvärava kaudu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva Ramsholmi kinnistu omanik avab 17. novembriks Ramsi tee avalikuks kasutamiseks, pääseb ta sunniraha maksmisest.
Lääne-Nigula vald saatis Ramsholmi kinnistu omanikule Priit Kotkale ettekirjutuse, et ta peab oma kinnistu piiril Ramsi teele paigaldatud väravad avama. „Kui ta seda ei tee, tuleb tal maksta sunniraha,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.
„Täna läks sunniraha hoiatus välja, eks siis vaatab, kui
Ramsholmi teel asuv värav on autode jaoks lukus, jalgsi ja rattaga pääseb Ramsi poolsaare tippu jalgvärava kaudu. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui Noarootsis Ramsi poolsaarel asuva Ramsholmi kinnistu omanik avab 17. novembriks Ramsi tee avalikuks kasutamiseks, pääseb ta sunniraha maksmisest.
Lääne-Nigula vald saatis Ramsholmi kinnistu omanikule Priit Kotkale ettekirjutuse, et ta peab oma kinnistu piiril Ramsi teele paigaldatud väravad avama. „Kui ta seda ei tee, tuleb tal maksta sunniraha,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.
„Täna läks sunniraha hoiatus välja, eks siis vaatab, kui
Galerii: lennuraja avamisel lendas lennuk lindi puruks
[gallery ids="435145,435146,435147,435148,435149,435150,435151,435152,435153,435154,435155,435156,435157,435158,435159,435160,435161,435162,435163,435164,435165,435166,435167,435168,435169,435170,435171,435172,435173,435174,435175,435176,435177,435178,435179,435180,435181,435182,435183,435184"]
Noarootsi poolsaar on kõige tihedamini lennuväljadega kaetud ala Eestis, seal on oma lennuväli nüüd nii Lyckholmis kui ka Paslepas.
Lisaks 18 aastat tagasi avatud Lyckholmi lennuväljale kuulutati reedel Otsa talu maadel avatuks Paslepa lennuväli.
„Saime ametliku lennuraja tähise ka – EEPA. Selle järgi hakkavad erapiloodid meid üles leidma,” ütles Otsa talu peremees Maiko Vahtra. Tulevikus loodab ta oma talu maadel vastu võtta ka lennukülalisi välismaalt. Lennuraja otsas on ka angaar, kuhu mahub varju alla kaks väikelennukit.
Risti elurajooni ehitus ootab rongi tulekut
[caption id="attachment_434657" align="alignnone" width="1920"]
Raudteetrassi ja Tallinna maantee vahel asuva Siimapõllu arendamine läheks kohe käima, kui selguks, kas ja millal raudteeliiklus taas Ristile jõuab. Foto Urmas Lauri[/caption]
Juba enne koroonapandeemiat üritati Lääne-Nigula vallas käima lükata mitut elamuehitusprojekti, kuid ükski neist pole veel täistuuridel tööle hakanud.
Neli aastat tagasi, märtsis 2020, võttis vallavalitsus vastu Umbaia detailplaneeringu Noarootsis, jaanuaris 2021 algatati Siimapõllu detailplaneering Ristil ning sama aasta augustis otsis Kullamaa osavald juba maamõõtjat, kes mõõdaks välja kuus elamukrunti tehisjärve puhkeala Kullamaa-poolsesse nurka.
Raudteetrassi ja Tallinna maantee vahel asuva Siimapõllu arendamine läheks kohe käima, kui selguks, kas ja millal raudteeliiklus taas Ristile jõuab. Foto Urmas Lauri[/caption]
Juba enne koroonapandeemiat üritati Lääne-Nigula vallas käima lükata mitut elamuehitusprojekti, kuid ükski neist pole veel täistuuridel tööle hakanud.
Neli aastat tagasi, märtsis 2020, võttis vallavalitsus vastu Umbaia detailplaneeringu Noarootsis, jaanuaris 2021 algatati Siimapõllu detailplaneering Ristil ning sama aasta augustis otsis Kullamaa osavald juba maamõõtjat, kes mõõdaks välja kuus elamukrunti tehisjärve puhkeala Kullamaa-poolsesse nurka.
President Meri endise suveresidentsi ümberehitus takerdub (muudetud 07.08.2024 kl 15.20)
[caption id="attachment_432062" align="alignnone" width="1920"]
Ärimees Armin Karu plaanib 15 aastat tagasi ostetud kunagise president Lennart Meri suveresidentsi põhjalikult ümber ehitada. Uute hoonete projekteerimine on aga võtnud rohkem aega, kui esialgu oodati. Samas on sadama süvendaja valmis töödega juba pihta hakkama. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suveresidentsi rekonstrueerimisprojekt on takerdunud, kuid Paslepa-Viigi sadama süvendaja tahab töödega juba pihta hakata.
Ettevõtja Armin Karu ostis kunagise president Lennart Meri Paslepa suveresidentsi kinnistu 15 aastat tagasi, makstes 4,6 hektari suuruse kinnistu eest 2008. aasta novembris Riigi Kinnisvara ASile 15,3 miljonit krooni.
Kolme ja poole aasta eest alustas Karu valdusfirma Hansa Assets Suveresidentsi rekonstrueerimiskava. Lääne Elu kirjutas juba toona, et Karu lammutab Paslepas presidendi endise residentsi ja muud hooned, et tagasihoidlik sadam täielikult uuendada.
Ärimees Armin Karu plaanib 15 aastat tagasi ostetud kunagise president Lennart Meri suveresidentsi põhjalikult ümber ehitada. Uute hoonete projekteerimine on aga võtnud rohkem aega, kui esialgu oodati. Samas on sadama süvendaja valmis töödega juba pihta hakkama. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suveresidentsi rekonstrueerimisprojekt on takerdunud, kuid Paslepa-Viigi sadama süvendaja tahab töödega juba pihta hakata.
Ettevõtja Armin Karu ostis kunagise president Lennart Meri Paslepa suveresidentsi kinnistu 15 aastat tagasi, makstes 4,6 hektari suuruse kinnistu eest 2008. aasta novembris Riigi Kinnisvara ASile 15,3 miljonit krooni.
Kolme ja poole aasta eest alustas Karu valdusfirma Hansa Assets Suveresidentsi rekonstrueerimiskava. Lääne Elu kirjutas juba toona, et Karu lammutab Paslepas presidendi endise residentsi ja muud hooned, et tagasihoidlik sadam täielikult uuendada. 
Volikogu muutis revisjonikomisjoni soovitused leebemaks
[caption id="attachment_419808" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise.
Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud.
„Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud.
Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise.
Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud.
„Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud. 
Revisjonikomisjon tahab lumelükkamise hanke eest vastutajad vastutusele võtta
[caption id="attachment_419732" align="alignnone" width="1920"]
Traktor Sutlepas lund lükkamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on Lääne-Nigula volikogu istungi päevakavas vallavolikogu revisjonikomisjoni valla lumeükkamishanget puudutava kontrolli tulemuste kinnitamine.
Lääne-Nigula volikogu revisjonikomisjon teeb volikogule ettepaneku kaaluda Sutlepa ja Riguldi piirkonna kohalike teede talihoolde hanke protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist seoses hoolsuskohustuse rikkumisega.
„Revisjonikomisjon ei ole karistusorgan. Meie seda ka ei ütle, keda ja mil määral tuleb vastutusele võtta, seda peab otsustama vallavanem ja ka volikogu kui valla kõrgeim organ,” selgitas komisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku) Lääne Elule.
Traktor Sutlepas lund lükkamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on Lääne-Nigula volikogu istungi päevakavas vallavolikogu revisjonikomisjoni valla lumeükkamishanget puudutava kontrolli tulemuste kinnitamine.
Lääne-Nigula volikogu revisjonikomisjon teeb volikogule ettepaneku kaaluda Sutlepa ja Riguldi piirkonna kohalike teede talihoolde hanke protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist seoses hoolsuskohustuse rikkumisega.
„Revisjonikomisjon ei ole karistusorgan. Meie seda ka ei ütle, keda ja mil määral tuleb vastutusele võtta, seda peab otsustama vallavanem ja ka volikogu kui valla kõrgeim organ,” selgitas komisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku) Lääne Elule. 
Ülikallist lumelükkamislepingut hakkab uurima revisjonikomisjon
[caption id="attachment_418127" align="alignnone" width="696"]
Traktor lükkab Sutlepas lund. Foto Andra Kirna.[/caption]
Lääne-Nigula volikogu ei hakanud neljapäeval Noarootsi osavallavanemale Aivo Hirmole umbusaldust avaldama, sest skandaali põhjustanud lepingu teemaga asus tegelema revisjonikomisjon.
Traktor lükkab Sutlepas lund. Foto Andra Kirna.[/caption]
Lääne-Nigula volikogu ei hakanud neljapäeval Noarootsi osavallavanemale Aivo Hirmole umbusaldust avaldama, sest skandaali põhjustanud lepingu teemaga asus tegelema revisjonikomisjon. 
Volikogu hakkab osavallavanemat umbusaldama
[caption id="attachment_224556" align="alignnone" width="900"]
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens (Keskerakond) andis 21. detsembril volikogu esimehele Mikk Lõhmusele (valimisliit Tugevad Kogukonnad) üle avalduse Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo umbusaldamiseks.
„Teen vallavanemale ettepaneku ta ametist vabastada või järgmises volikogus umbusaldada,” kirjutas Loorens oma avalduses.
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens (Keskerakond) andis 21. detsembril volikogu esimehele Mikk Lõhmusele (valimisliit Tugevad Kogukonnad) üle avalduse Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo umbusaldamiseks.
„Teen vallavanemale ettepaneku ta ametist vabastada või järgmises volikogus umbusaldada,” kirjutas Loorens oma avalduses. 
Lumelükkamise tunnihinnad on tõusnud kosmilistesse kõrgustesse
[caption id="attachment_416134" align="alignnone" width="1920"]
OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi.
Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam.
Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud.
Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid.
OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi.
Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam.
Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud.
Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid. 
Haapsalu-Noarootsi jääteed ei tule
[caption id="attachment_354131" align="alignnone" width="1920"]
Noarootsi jäätee jääb suletuks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel talvel ilmselt üle Tagalahe jää Noarootsi sõita ei saa, sest jäätee rahastamist ei pea mõistlikuks transpordiamet ega ka Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald.
Ka aasta tagasi teatas transpordiamet, et selliste emotsiooniprojektide tarbeks nagu jäätee ametil raha ei jätku, kuid siis suutsid transpordiamet, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald seljad kokku panna ja oma jõududega Haapsalu-Noarootsi jäätee rajada. Tee rajamine läks maksma 16 000 eurot, kuid et ilm pööras sulaks, liikluseks teed ei avatudki.
Noarootsi jäätee jääb suletuks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel talvel ilmselt üle Tagalahe jää Noarootsi sõita ei saa, sest jäätee rahastamist ei pea mõistlikuks transpordiamet ega ka Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald.
Ka aasta tagasi teatas transpordiamet, et selliste emotsiooniprojektide tarbeks nagu jäätee ametil raha ei jätku, kuid siis suutsid transpordiamet, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald seljad kokku panna ja oma jõududega Haapsalu-Noarootsi jäätee rajada. Tee rajamine läks maksma 16 000 eurot, kuid et ilm pööras sulaks, liikluseks teed ei avatudki.