Silt: aivar õepa
Lugemislood: hea vein ja väike Volodja
[caption id="attachment_440824" align="alignnone" width="1920"]
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa ei mäleta, kuidas ta tähed selgeks sai, aga nõks enne kooli oli ta juba kirglik lugeja. Lasteaias selleks erilisi tingimusi ei olnud, raamatuid oli riiulis vähe ja neiski pilte rohkem kui teksti, aga mis sa vaene hing hädaga ära teed. Tuli muganduda.
Kui teised lapsed üksteist käratsedes taga ajasid, luges väike Aivar raamatuid. Kui need riiulist otsa said, pöördus poiss kasvataja poole, kes tõi kusagilt välja raske luksusväljaande, kriitpaberi peal ja puha. „Ühe päevaga ma seda läbi ei saanud,” meenutab Õepa. Jälle tuli julgus kokku võtta, kasvataja poole pöörduda ja küsida raamat koju.
Võib vaid kujutleda ema näoilmet, kui laps tuli rühmast, rinna peal „Väike Volodja” – toekas köide Lenini lapsepõlvest. Õepa seda igatahes kirjeldada ei oska, aga silme ees on see tal tänini.
„Väikese Volodja” luges
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa ei mäleta, kuidas ta tähed selgeks sai, aga nõks enne kooli oli ta juba kirglik lugeja. Lasteaias selleks erilisi tingimusi ei olnud, raamatuid oli riiulis vähe ja neiski pilte rohkem kui teksti, aga mis sa vaene hing hädaga ära teed. Tuli muganduda.
Kui teised lapsed üksteist käratsedes taga ajasid, luges väike Aivar raamatuid. Kui need riiulist otsa said, pöördus poiss kasvataja poole, kes tõi kusagilt välja raske luksusväljaande, kriitpaberi peal ja puha. „Ühe päevaga ma seda läbi ei saanud,” meenutab Õepa. Jälle tuli julgus kokku võtta, kasvataja poole pöörduda ja küsida raamat koju.
Võib vaid kujutleda ema näoilmet, kui laps tuli rühmast, rinna peal „Väike Volodja” – toekas köide Lenini lapsepõlvest. Õepa seda igatahes kirjeldada ei oska, aga silme ees on see tal tänini.
„Väikese Volodja” luges 
Haapsalu mälumängu hooaja võitis Sadama 5
[gallery ids="448074,448075,448076,448077,448078,448079,448080,448081,448082,448083,448084,448085,448086,448087,448088,448089,448090,448091,448092,448093,448094,448095,448096,448097,448098,448099,448100,448101,448102,448103,448104,448105,448106,448107,448108,448109,448110,448111,448112,448113,448114,448115,448116,448117,448118,448119,448120"]
Läänemaa suurima osalejate arvuga mälumäng lõpetas neljapäeval hooaja ning jagas Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis auhindadeks laiali 150 annetusena saadud raamatut.
Hooaja võitis võistkond Sadama 5 koosseisus Aivar Õepa, Riina Tobias,
Aivar Õepa: nii tõmbaski ministeerium ühele dokumendile vee peale
[caption id="attachment_440824" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teate seda sinist kaarti, mis pea igal arstil ja pereõel arvuti kaardilugejas tolgendab? See on digitaalne isikutunnistus. Seda on mugav kasutada ID-kaardi asemel. Aga selle teadmisega pole teil enam midagi nüüd peale hakata, sest siseministeerium tõmbas sellele dokumendile vee peale. Kaunis räpakalt, kusjuures.
Millalgi eelmisel või üle-eelmisel aastal tüdisid siseministeerium ning polits
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teate seda sinist kaarti, mis pea igal arstil ja pereõel arvuti kaardilugejas tolgendab? See on digitaalne isikutunnistus. Seda on mugav kasutada ID-kaardi asemel. Aga selle teadmisega pole teil enam midagi nüüd peale hakata, sest siseministeerium tõmbas sellele dokumendile vee peale. Kaunis räpakalt, kusjuures.
Millalgi eelmisel või üle-eelmisel aastal tüdisid siseministeerium ning polits4
Aivar Õepa: tehisarust ja jamajutust
[caption id="attachment_440824" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Minult on paar korda küsitud, et kas Lääne Elu juba kasutab või kavatseb kasutada tehisaru – seda viimase aja moeasja, mida tähistatakse tihti ingliskeelse lühendiga AI (Artificial Intelligence). Et kas me toimetuses ka ajaga kaasas käime.
Kiire vastus sellele on muidugi „ei”, sest AI ei kirjuta Lääne Ellu ühtki artiklit ega hakka ka niipea kirjutama. Miks, sellest allpool. Pisut täpsem vastus on aga „jah”, sest tegelikult pu
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Minult on paar korda küsitud, et kas Lääne Elu juba kasutab või kavatseb kasutada tehisaru – seda viimase aja moeasja, mida tähistatakse tihti ingliskeelse lühendiga AI (Artificial Intelligence). Et kas me toimetuses ka ajaga kaasas käime.
Kiire vastus sellele on muidugi „ei”, sest AI ei kirjuta Lääne Ellu ühtki artiklit ega hakka ka niipea kirjutama. Miks, sellest allpool. Pisut täpsem vastus on aga „jah”, sest tegelikult pu
Lääne Elu peatoimetajana asus tööle Aivar Õepa
[caption id="attachment_440479" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänasest on Lääne Elu uus peatoimetaja Aivar Õepa, senine peatoimetaja Kaire Reiljan jätkab ajakirjanikuna.
Suuri muutusi Õepal ajalehega plaanis ei ole. „See on hästi funktsioneeriv toimetus,” ütles Õepa.
„Lehel oli uut hingamist vaja,” põhjendas Reiljan peatoimetaja vahetust. Ta lisas, et Õepa tunneb toimetust ja selle tööd. „Lääne Elu on see koht, kuhu tullakse tagas
Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänasest on Lääne Elu uus peatoimetaja Aivar Õepa, senine peatoimetaja Kaire Reiljan jätkab ajakirjanikuna.
Suuri muutusi Õepal ajalehega plaanis ei ole. „See on hästi funktsioneeriv toimetus,” ütles Õepa.
„Lehel oli uut hingamist vaja,” põhjendas Reiljan peatoimetaja vahetust. Ta lisas, et Õepa tunneb toimetust ja selle tööd. „Lääne Elu on see koht, kuhu tullakse tagas
Aivar Õepa: riigikaitsemaksu asemel segadus
[caption id="attachment_296481" align="alignnone" width="1920"]![]()
Aivar Õepa: räägime päris rahast
[caption id="attachment_296481" align="alignnone" width="2000"]
Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
„Miljard siin, miljard seal ja üsna pea räägimegi juba päris rahast,” olla öelnud USA senaator Everett McKinley Dirksen, kui Ameerika Ühendriikide eelarve kulutuste pool 1960ndatel käest ära läks.
Kui Dirksen oleks elanud aastani 2020, öelnuks ta ilmselt midagi sarnast, aga kasutanuks miljardi asemel triljonit. Rahatrükk nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani on tänavu täiesti ennekuulmatu. Keskpankadel ja poliitikutel näib olevat täiesti meelest läinud, et raha maksab ka midagi. Ja et mida rohkem seda on, seda vähem see maksab. Praegu devalveerub peale voolava laviini survel pabervara – võlakirjad, investeeringud, aktsiad (vaadatagu näiteks, millist hullumeelset tõusu teevad üle maailma börsid, kui samal ajal on majandused suures miinuses), aga varsti ründab inflatsioon ka mujal.
Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
„Miljard siin, miljard seal ja üsna pea räägimegi juba päris rahast,” olla öelnud USA senaator Everett McKinley Dirksen, kui Ameerika Ühendriikide eelarve kulutuste pool 1960ndatel käest ära läks.
Kui Dirksen oleks elanud aastani 2020, öelnuks ta ilmselt midagi sarnast, aga kasutanuks miljardi asemel triljonit. Rahatrükk nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani on tänavu täiesti ennekuulmatu. Keskpankadel ja poliitikutel näib olevat täiesti meelest läinud, et raha maksab ka midagi. Ja et mida rohkem seda on, seda vähem see maksab. Praegu devalveerub peale voolava laviini survel pabervara – võlakirjad, investeeringud, aktsiad (vaadatagu näiteks, millist hullumeelset tõusu teevad üle maailma börsid, kui samal ajal on majandused suures miinuses), aga varsti ründab inflatsioon ka mujal.
Aivar Õepa: kriisi kõige rumalam otsus
[caption id="attachment_296481" align="alignnone" width="2000"] Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valitsus otsustas Eesti Energiale eraldada 125 miljonit eurot investeerimiseks uude õlitehasesse, mis on ilmselt praeguse majanduskriisi kõige lollim majandusotsus.
Hea küll, valitsuse võimekust arvestades võib juhtuda, et tehakse mõni veel rumalam otsus. Niisiis: seni kõige lollim. Ajal, mil riigil läheb hädasti raha vaja koroonakriisi mõjudest üle saamiseks, kui raha laenatakse kokku maa ja mere tagant, et tööta jäänuid toetada, kui koguni kärbitakse riigi makseid pensionisüsteemi, et ikka oleks varu kriisiga toime tulemiseks. Sel ajal annab valitsus Eesti Energiale 125 miljonit eurot.
125 miljonit. Selle rahaga võiks turgutada virelevat ja kohati välja surevat teadust mitu aastat. Seda raha võiks kasutada selle asemel, et teise pensionisambasse auk teha. Mida iganes.
Valitsus annab aga selle asemel raha Eesti Energiale, et too saaks jätkata mängimist naftaturul nagu kirp elevantide seas. Isegi veel väiksemana. Ta ei dikteeri seal ei hinda ega reegleid, vaid on kui tolmukübe tuules. Maailma naftaturust on meie n-ö naftapuurtorni toodang 0,000003 protsenti.
Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Valitsus otsustas Eesti Energiale eraldada 125 miljonit eurot investeerimiseks uude õlitehasesse, mis on ilmselt praeguse majanduskriisi kõige lollim majandusotsus.
Hea küll, valitsuse võimekust arvestades võib juhtuda, et tehakse mõni veel rumalam otsus. Niisiis: seni kõige lollim. Ajal, mil riigil läheb hädasti raha vaja koroonakriisi mõjudest üle saamiseks, kui raha laenatakse kokku maa ja mere tagant, et tööta jäänuid toetada, kui koguni kärbitakse riigi makseid pensionisüsteemi, et ikka oleks varu kriisiga toime tulemiseks. Sel ajal annab valitsus Eesti Energiale 125 miljonit eurot.
125 miljonit. Selle rahaga võiks turgutada virelevat ja kohati välja surevat teadust mitu aastat. Seda raha võiks kasutada selle asemel, et teise pensionisambasse auk teha. Mida iganes.
Valitsus annab aga selle asemel raha Eesti Energiale, et too saaks jätkata mängimist naftaturul nagu kirp elevantide seas. Isegi veel väiksemana. Ta ei dikteeri seal ei hinda ega reegleid, vaid on kui tolmukübe tuules. Maailma naftaturust on meie n-ö naftapuurtorni toodang 0,000003 protsenti.
Aivar Õepa: Eesti mees läheb noorelt hauda
[caption id="attachment_296481" align="alignnone" width="2000"] Aivar Õepa[/caption]
Terviseülevaade näitab: Eesti mees sureb noorelt, arsti juurde jõudmata.
Eelmise aasta teises pooles koostati OECD ja Euroopa Komisjoni tellimusel kõigi ELi liikmesriikide, sh Eesti terviseprofiil. Tont teab, miks sotsiaalministeerium otsustas sellega avalikkuse ette tulla jaanuaris – ju ei osanud end muudmoodi jutuaineks sokutada. Tegelikult oli „Eesti terviseprofiil 2019” nime kandev dokument juba palju varem kõigile soovijaile internetis kättesaadav.
Sotsiaalministeerium reklaamis dokumenti Delfi pealkirjamudeli kohaselt – ütleja, koolon, ütlus, ehk „Terviseülevaade: paremate tervisenäitajate saavutamist takistab ebavõrdsus”. Kahjuks vaatab aga pealkiri mööda selle dokumendi peamisest sõnumist.
Esimene pool sõnumist on: Eesti mees sureb noorelt. Liiga noorelt. Praegu 30aastase mehe arvatav keskmine eluiga on 77,5 aastat, kui ta on kõrge haridustasemega (lõpetanud vähemalt gümnaasiumi). Põhikooli tasemele või alla selle jäänud haridusega 30aastane mees elab keskmiselt 69aastaseks.
Aivar Õepa[/caption]
Terviseülevaade näitab: Eesti mees sureb noorelt, arsti juurde jõudmata.
Eelmise aasta teises pooles koostati OECD ja Euroopa Komisjoni tellimusel kõigi ELi liikmesriikide, sh Eesti terviseprofiil. Tont teab, miks sotsiaalministeerium otsustas sellega avalikkuse ette tulla jaanuaris – ju ei osanud end muudmoodi jutuaineks sokutada. Tegelikult oli „Eesti terviseprofiil 2019” nime kandev dokument juba palju varem kõigile soovijaile internetis kättesaadav.
Sotsiaalministeerium reklaamis dokumenti Delfi pealkirjamudeli kohaselt – ütleja, koolon, ütlus, ehk „Terviseülevaade: paremate tervisenäitajate saavutamist takistab ebavõrdsus”. Kahjuks vaatab aga pealkiri mööda selle dokumendi peamisest sõnumist.
Esimene pool sõnumist on: Eesti mees sureb noorelt. Liiga noorelt. Praegu 30aastase mehe arvatav keskmine eluiga on 77,5 aastat, kui ta on kõrge haridustasemega (lõpetanud vähemalt gümnaasiumi). Põhikooli tasemele või alla selle jäänud haridusega 30aastane mees elab keskmiselt 69aastaseks.