Silt: aimar ventsel
Aimar Ventsel: Vene propaganda ja lapsed
[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"]
Aimar Ventsel[/caption]
Mul on kakskeelsed lapsed, kes on üles kasvanud vene- ja eestikeelsetena, ja ma suhtun väga skeptiliselt väidetesse, et kakskeelsus on lapse arengut pärssiv või suisa kahjulik.
Küll ei pruugi kakskeelsus olla positiivne igas situatsioonis. See käib sellise juhtumi kohta, kui mingi keele kasutusala ühtib liialt ideoloogiaga. Tänapäeva lapsed hakkavad väga varakult kasutama nii arvuteid kui ka nutitelefone. Selle trendi iseloomu üle vaieldakse palju ja küllap jätkub see vaidlus veel pikemat aega.
Mina olin hoopis üllatunud, kui ruttu suutis mu noorem poeg juba esimeses klassis selgeks õppida nutiseadme maailma ning navigeerida seal kolmes keeles – eesti, inglise ja vene. Otse loomulikult sukeldus laps mängude ja Youtube’i klippide maailma. Eks ma ikka üritan seda virtuaalmaailmas elamist reguleerida, telefoni ja arvuti kasutamist piirata ja kontrollida. Samas oli see ka väga õpetlik, sest vähemalt mina täiskasvanuna ei teadnud üldse, mida lapsed internetist vaatavad ja mida neile seal pakutakse. Kakskeelse lapsena kiikas noorem poeg ka üle Eestis eksisteeriva keelebarjääri ning tänu sellele sain aimu, mida pakutakse venekeeles internetis ehk selles, mida venelased ise nimetavad runetiks.
Aimar Ventsel[/caption]
Mul on kakskeelsed lapsed, kes on üles kasvanud vene- ja eestikeelsetena, ja ma suhtun väga skeptiliselt väidetesse, et kakskeelsus on lapse arengut pärssiv või suisa kahjulik.
Küll ei pruugi kakskeelsus olla positiivne igas situatsioonis. See käib sellise juhtumi kohta, kui mingi keele kasutusala ühtib liialt ideoloogiaga. Tänapäeva lapsed hakkavad väga varakult kasutama nii arvuteid kui ka nutitelefone. Selle trendi iseloomu üle vaieldakse palju ja küllap jätkub see vaidlus veel pikemat aega.
Mina olin hoopis üllatunud, kui ruttu suutis mu noorem poeg juba esimeses klassis selgeks õppida nutiseadme maailma ning navigeerida seal kolmes keeles – eesti, inglise ja vene. Otse loomulikult sukeldus laps mängude ja Youtube’i klippide maailma. Eks ma ikka üritan seda virtuaalmaailmas elamist reguleerida, telefoni ja arvuti kasutamist piirata ja kontrollida. Samas oli see ka väga õpetlik, sest vähemalt mina täiskasvanuna ei teadnud üldse, mida lapsed internetist vaatavad ja mida neile seal pakutakse. Kakskeelse lapsena kiikas noorem poeg ka üle Eestis eksisteeriva keelebarjääri ning tänu sellele sain aimu, mida pakutakse venekeeles internetis ehk selles, mida venelased ise nimetavad runetiks.
Aimar Ventsel: kus on pressiesindaja?
[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption]
Nagu paljud teised Eestimaa elanikud, kolisin ka mina eriolukorra alguses linnast ära ja tegin elu maamajas mugavamaks.
Näiteks panin majja interneti ja johtuvalt sellest ka televiisori. Ma ei ole televiisorit juba aastaid ei omanud ega vaadanud, aga metsade keskel elades on see täitsa otstarbekas mugavus.
Tänu sellele vaatasin ma peale uudiste ka muid õhtuseid saateid. Ma ei tea, kui paljud panid tähele, et esimesel eriolukorra nädalal esines ETV saates „Esimene stuudio” peaaegu üle päeva sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja kuna parajasti oli kuum teema eestlaste tagasitoomine Eestisse, siis lipsas – natukene harvemalt – läbi välisminister Urmas Reinsalu. Mõlemad külastasid ka umbes sama tihedalt „Aktuaalset kaamerat”, et lisada saatesse kolm minutit oma kommentaari või selgitust. Jutt, mida nad ajasid, oli muidugi asine ja vajalik. Umbes samal ajal kirjutas endine minister Rein Lang ERRi arvamusportaalis valitsuse kriisimeetmetest: „Teleekraanil on väsinud ilmega välisminister, kes püüab kirjeldada seda, kuidas tema isiklikult töötab palehigis eestlaste kojusaamise nimel. Ehk võiks sellega tegeleda hoopis ametnikud ja minister peaks kogu oma jõu rakendama selleks, et veenda oma ELi kolleege tegutsema ühtsete reeglite järgi ja mõistlikult.” Küsimus oli selles, et kas minister tõesti peab käsijuhtimise printsiibil iga oma haldusala küsimusega isiklikult tegelema.
Aimar Ventsel[/caption]
Nagu paljud teised Eestimaa elanikud, kolisin ka mina eriolukorra alguses linnast ära ja tegin elu maamajas mugavamaks.
Näiteks panin majja interneti ja johtuvalt sellest ka televiisori. Ma ei ole televiisorit juba aastaid ei omanud ega vaadanud, aga metsade keskel elades on see täitsa otstarbekas mugavus.
Tänu sellele vaatasin ma peale uudiste ka muid õhtuseid saateid. Ma ei tea, kui paljud panid tähele, et esimesel eriolukorra nädalal esines ETV saates „Esimene stuudio” peaaegu üle päeva sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja kuna parajasti oli kuum teema eestlaste tagasitoomine Eestisse, siis lipsas – natukene harvemalt – läbi välisminister Urmas Reinsalu. Mõlemad külastasid ka umbes sama tihedalt „Aktuaalset kaamerat”, et lisada saatesse kolm minutit oma kommentaari või selgitust. Jutt, mida nad ajasid, oli muidugi asine ja vajalik. Umbes samal ajal kirjutas endine minister Rein Lang ERRi arvamusportaalis valitsuse kriisimeetmetest: „Teleekraanil on väsinud ilmega välisminister, kes püüab kirjeldada seda, kuidas tema isiklikult töötab palehigis eestlaste kojusaamise nimel. Ehk võiks sellega tegeleda hoopis ametnikud ja minister peaks kogu oma jõu rakendama selleks, et veenda oma ELi kolleege tegutsema ühtsete reeglite järgi ja mõistlikult.” Küsimus oli selles, et kas minister tõesti peab käsijuhtimise printsiibil iga oma haldusala küsimusega isiklikult tegelema.
