Silt: aimar rakko

[caption id="attachment_414198" align="alignnone" width="1000"] Ilves Kiidevas maja terrassil. Foto: erakogu[/caption] Pooleteise kuu jooksul on ilves Kiideva külas maha murdnud üheksa kassi ja tõsist viga on metsakiisu teinud kahele koerale. „Mõni päev tagasi ründas ilves põhimõtteliselt perenaise silme all tema koera ja mõni tund hiljem juba teise pere koera. On märgatud, et ta ei karda väga inimesi, istub koduhoovides ja hirmutamisele ka ei reageeri,” kirjutas külaelanike muret keskkonnaametile vahendanud Kiideva külaseltsi juhatuse liige Sirli Olgo pühapäeval.

[caption id="attachment_393402" align="alignnone" width="2000"] Kalur ja harrastusornitoloog Hillar Lipp näitas kanamunade peal ette, kuidas kormoranimune õlitada. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti kalurid alustavad keskkonnainvesteeringute keskuse toel 13 Eesti laiul kormoranimunade õlitamist, et piirata nende lindude arvukust. Läänemaa rannakalanduse selts õlitab kormoranide mune Virtsu lähedal Kõbaja laidude rühma Kingissepa, Suur-Kõbaja, Laimadala ja Valkare laidudel. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustikubüroo juhataja Aimar Rakko sõnul valiti munade õlitamiseks laiud, kus 90 protsenti või enam pesitsejatest on kormoranid. „Tuleb vältida olukordi, kus me teisi, ka kaitsealuseid linde häiriksime,“ põhjendas ta. Laiud, kus kormorane pesitseb küll väga palju, aga palju on ka teisi linde, jäid tema sõnul seetõttu keskkonnaameti valikust välja.

[caption id="attachment_318905" align="alignnone" width="2000"] Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila–Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. Valeri Štšerbatõh[/caption] Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila–Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. Valeri Štšerbatõh[/caption] Tallinna halduskohus peatas osaliselt hundijahi, Läänemaal on lubatud küttida veel kolm hunti. 7. detsembril otsustas halduskohus esialgse õiguskaitse korras peatada 64 hundilaskmisluba. Keskkonnaamet oli andnud 29. oktoobri käskkirjaga loa 140 hundi küttimiseks. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et sel talvel võib küttida kokku 76 hunti. Suur osa neist on lumiste novembri- ja detsembriilmadega juba lastud. Keeld kehtib kuni selle kohtulahendi jõustumiseni, sellega võib minna aga vähemalt paar aastat. Samuti võib keskkonnaamet keelu vaidlustada, aga siiani pole seda tehtud.

[caption id="attachment_251800" align="alignnone" width="900"] Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh[/caption] Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et tänavu võib hunte lasta vähem kui mullu, mistõttu Läänemaa võib jahiloata jääda. Ametnikud vaidlesid eile hilja õhtuni, otsus tuleb täna. Eelmisel hooajal kütiti Läänemaal 17 hunti, nendest kaks Noarootsi jahipiirkonnas eriloaga. Kaks hunti kütiti ka Läänemaaga külgnevas Padise jahipiirkonnas Harjumaal. Sellisel hulgal hunte ei kütitud eelmisel jahihooajal üheski teises maakonnas.

Pikalt kestnud põua tõttu kuivas osa Salajõest ja vähemalt osa jões elanud vähke sai hukka. „Salajõgi oli keskjooksul, üleval pool karstilehtreid ja Vedra külas asuva silla juures vähemalt nädal aega täiesti kuiv,” ütles Salajõe külaseltsi liige Mare Urbas, kes on elanud sealkandis 70 aastat ja sellist jõe kuivamist ei mäleta. „Minust vanemadki inimesed ei mäleta,” lisas ta. Ülesvoolu oli jõevesi küll veidi sügavam, kuid seisev. Alamjooksul voolas siiski jõkke veidi vett madalamal asuvatest allikatest.