Kutsevaliku puhul sai otsustavaks praktiline kogemus, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse eriala III kursuse üliõpilane, Haapsalu Kutsehariduskeskuse kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala vilistlane Oliver Laats.
Konkreetselt ehitusega sidusin ennast 15-aastaselt, kui sain esimesed praktilised kogemused oma kodu renoveerimisel. Kutsekoolis asusin õppima kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala. Õppeaja kestvuseks oli 3 aastat, mille jooksul omandasin palju uusi teadmisi ning praktilisi oskusi. Tundides käisin alati korralikult ja seepärast sai ka kool eeskujulikult lõpetatud.
Haapsalu Kutsehariduskeskus andis mulle väga heal tasemel õpet – seda võin öelda oma kogemuste põhjal nii õpetajate ja kui ka nende õppemeetodite kohta. Alati olid ehituslaboris kõik vajalikud materjalid ja töövahendid olemas ning tööjärg ootamas. Kõik on kinni ainult inimeses endas, kas ta viitsib tööd teha või istub käru peal ja laseb klassivennal ennast mööda laborit ringi sõidutada.
Kutsekooli järel kõrgkooliõpingud
Üldehituse õppimine andis mulle juurde enesekindlust ning teadmist, et see ongi minu eriala. Samuti sain sellest julgust jätkata õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis hoonete ehituse erialal. Kooli astusin kohe sama aasta sügisel peale kutsekooli lõpetamist. Esimesel aastal pääsesin õppima tasulisele kohale, kuid õpitulemused olid piisavalt head selleks, et järgmisel aastal jätkata õpinguid tasuta kohal.
Kõrgkooli minnes oli mu reaalainete tase väga nõrk. See-eest olin ma põhikooli järel omandanud väga head praktilised oskused alustades seina tapeedist puhastamisega ning lõpetades PVC katusetöödega Norras.
Esimesel aastal, kui algasid kõrgkoolis integraalide arvutused, seadsin endale eesmärgi, et kui selle aine läbi saan, siis pole siin koolis miski võimatu. Praegu lõpetan eelviimast ehk kolmandat õppeaastat ehitusinseneri erialal, mis näitab, et kui on piisavalt tahtmist ja järjepidevust, siis on kõik võimalik ja see ongi minu edu võti.
Märtsikuu lõpus algab ettevõttepraktika ning otsustasin ennast siduda hoonete energiatõhususega ning olen juba alustanud tööd kütte- ja ventilatsioonilahendusi pakkuvas ettevõttes. Sellise valiku tegin sellepärast, et hoonete energiatõhususel on tohutult suur tulevik, sest energia hinnad üha kallinevad. Soovitaksin eramu ja korterelamu elanikel ehitada välja korralik ventilatsioonisüsteem ja hakata mõtlema soojustagastusega ventilatsioonile, sest see kõik on küttekulude kokkuhoid st. raha kokkuhoid. Probleem ongi selles, et suurem osa inimesi ei tea, mida tähendavad kvaliteetsed elamistingimused, mille tagavad suures osas just õigesti välja ehitatud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.
Plaatimistööd pakuvad erinevaid väljakutseid
Hetkel tegelen kooli kõrvalt plaatimistöödega. Lisaks avanes mul ka võimalus välja mõelda kutsemeisterlikkuse võistluse Noor Meister 2014 plaatimistööde võistlusülesanne. Noorte kutsemeistrivõistlused toimusid märtsikuu alguses ning väga hea meel oli vaadata, kuidas 13 erineva kooli õpilased valmistasid minu kavandatud võistlusülesannet. Peaks mainima, et võistlusülesanne oli juba WorldSkills’i tasemel ja õpilased said ülesandega väga hästi hakkama.
Mulle meeldivad väga plaatimistööd ning seoses sellega on mul kooli laboris arendamisel disainitoode, mille eesmärk on asendada keraamilisi plaate. Uue tehnoloogiaga plaadid on valmistatud taaskasutusmaterjalist, mis on omanäoline, 100% niiskusekindel ja silmapaistev just oma värvirikka struktuuri poolest.
Kõrgkool annab edaspidiseks eluks suuremaid valikuid
Kuna olin esimesel aastal tasulisel õppekaval, siis mul on vedanud vanematega, kes mind õppimise ajal toetasid. Ise ma ei näe, et rahaline takistus oleks eriliseks probleemiks õpingute jätkamisel, kuna olen käinud suviti tööl välismaal ja teeninud piisavalt raha, et ennast ära elatada nii, et ei peaks kooli kõrvalt tööl käima. Nüüd on tulemas juba uus suvi ning hakkan taas koguma raha järgnevaks õppeaastaks.
Kooli üks ülesannetest ja võib-olla ka väljakutsetest on, kuidas motiveerida õpilasi õpinguid jätkama. See on raske ülesanne, sest õpilastel on juba enne lõpetamist välismaal töötamise ja sealsete palgatingimuste kohta info ja ei mõelda sellele, et võiks jätkata õpinguid, omandada kõrgharidus, et olla pärast sõltumatum, haritum ja omada suuremaid valikuid. Võin kindlalt öelda, et mul läheb väga hästi, kuid millegipärast olin 2011. aastal ainukene üldehituse erialalt, kes jätkas õpinguid kõrgkoolis. Julgustan ka teisi ehituseriala õpilasi jätkama erialaseid õpinguid.
Kutseharidus ja sellele järgnev rakenduskõrgharidus annab mulle edaspidises elus võimaluse olla ise ettevõtja või töötada mõnes sobivas ettevõttes. Seda haridust hindab tööle kandideerimisel ka tööandja. Kui on juba piisavalt kogemusi, siis on mul väike unistus – miks mitte ka omada oma arhitekti- või inseneribürood. Minu visiooniks on tegeleda ehitusvaldkonnas professionaalse energiatõhususe spetsialistina ning samas näidata ka oma oskusi disainivaldkonnas uute toodete arendamisel. Samas ei välista ma tulevikus ka võimalust olla ise Haapsalu Kutsehariduskeskuses juhtival kohal, et arendada õpilaste suundumusi ja väärtushinnanguid.
Oliver Laats
Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse eriala III kursuse üliõpilane,
Haapsalu Kutsehariduskeskuse kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala vilistlane
Kle Juku, sinulgi oleks olnud kasulik koolis käia – kirjutaksid siis ehk kirjavigadeta.
See et ta sinna ülikooli astunud on ei tähenda veel et seda, et ta selle ülikooli on läbi saanud. Teie kutseka vilistlase seas on magistrante ja doktorante ka aga miks nendest ei räägita. Aga sellepärast ei räägita et on vaja näidata et Uusivavamebe idee KEKi kontor HTM ile maha müüa oli ainuõige otsus. Seda et see teine kool seal põllupeal mädaneb ei huvita enam kedagi. Seda et kutsekas toodab vaid maakonnast minema minevat tööjõudu ei huvita samuti mitte kedagi ja Daniilovi panek seda äriideed juhtima oli ainuõige samm.