Novembri lõpus Comeniuse projektiga Türgis käinud Haapsalu linna algkooli 6.b klassi lapsed Magnus Epkin, Maria Palk ja Mariliis Remmel said teada, et kuigi Türgi lapsed peavad koolivormi kandma ja koolis koolitoitu ei pakuta, on nad täpselt samasugused varateismelised nagu Eesti lapsedki.
Projekti viimane kohtumine oli Türgis, Istanbulist 250 kilomeetri kaugusel asuvas 50 000 elanikuga Bileciki linnas. Vastuvõtja oli üks Atatürki–nimeline kool.
Haapsalu külalistele näidati noorema kooliastme koolimaja. Sealne koolimaja oli Haapsalu laste ja õpetajate hinnangul üsna sarnane meie koolihoonetega. Suurima erinevusena torkas silma, et Türgi lapsed kannavad koolivormi. Bileciki koolis kandsid poisid rohelisi ja tüdrukud roosasid pluuse ning ruudulisi seelikuid.
„Meie käest küsisid kohalikud, kas meil on koolivorm,” ütles Maria Palk.
Magnus Epkini meelest oli tore, et sealne koolikell mängis tunni alguses ja lõpus muusikat ning külaliste puhul lasti ühel päeval ka eesti laulu.
Õpetaja Siivi Põtra pani imestama, et Türgi koolis pole lastele ette nähtud koolitoitu. „Lastel on võileivad kaasas või käivad nad kodus söömas,” selgitas ta. Koolimajas oli puhvet, kus müüdi maiustusi ja näkse.
Siivi Põder lisas, et pärast tunde on lastel võimalus veel koolimajas olla ja oma õppetükke teha, sest koolimajad on avatud kella poole viieni.
Mitmest riigist kokku tulnud lastele korraldati koolis türgi keele tund, kus õpetati esmaseid viisakusväljendeid.
„Türgi keel on mõnes mõttes raske, sest susisevaid häälikuid on palju,” arvas Magnus Epkin.
Seitsmest riigist kokku saanud noortele korraldati lõbusaid teatevõistlusi, sealt ei puudunud ka meile tuttav kotisjooks. Osaleda sai käsitöö töötubades.
Teises kultuuris
Kõige lähemalt puutusid kohalike eluga kokku lapsed, sest nemad elasid kohalikes peredes. Enamikul oli see esimene kord käia välismaal vanemateta ja päris üksi võõras peres võõrkeelses keskkonnas hakkama saada.
Keeleoskuse taha suhtlus laste sõnul ei jäänud. Kui vastuvõtvate perede vanemad inglise keelt väga palju ei osanud, olid lapsed tõlkimisel abiks.
Magnus, Maria ja Mariliis leidsid, et ega türgi kodud eesti omadest suurt erinegi. „Erinev oli ainult, et nad käivad hilja õhtul külas,” ütles Maria Palk.
Lapsed said maitsta Türgi toite, millest meeldis Magnusele enim gözleme — soolase täidisega pannkooki meenutav roog. „Türgi teed joovad nad ka vähemalt kolm korda päevas — hommikul, pärastlõunal ja õhtusöögi ajal,” teadis Magnus.
Merle Moumetsa hinnangul on Türgi hommikusöök tervislik. „Kodujuustuga täidetud kartul, kohalik juur– ja puuvili,” nimetas ta.
Kuigi Türgi elanikest on üle 90% moslemeid, ei paistnud Merle Moumetsa sõnul see tänaval eriti välja, kui jätta arvestamata kõrged minaretid.
„Palvetamas kedagi ei näinud. Linnapildis ja kooli töötajate hulgas oli näha neid, kes rätte kandsid, kuid õpetajad mitte,” rääkis Moumets.
„WCs käimine oli väga teistmoodi,” meenutas Siivi Põder. Nimelt oli paljudes kohtades kõrvuti euroopalik ning augu ja kraaniga türgi WC.
Vanad külad ja mošeed
Bileciki kogunenud veerandsajale külalisele näidati ka ümbruskonna ja Istanbuli vaatamisväärsusi.
Bilecik on vana linn, mis kuulub ka Euroopa ajalooliste linnade ja regioonide assotsiatsiooni. Paarikümne kilomeetri kaugusel Bilecikist asub vana Ottomani küla, kus 1299. aastal sai alguse Ottomani impeerium.
„See vanalinn, kus osa maju on niisama vanad kui Haapsalu linn, oli küll tore,” kiitis Merle Moumets. Majades elatakse talvel ainult esimesel korrusel, suvel võetakse kasutusele teinegi korrus.
Ringkäigul näidati ka kõige kitsamat tänavat. See oli nii kitsas, et tüsedam inimene sealt läbi poleks mahtunud. Äraelamiseks valmistavad linnaelanikud salateid–kompotte ja käsitööd, mida külalistele müüa.
Lastele jättis kustumatu mulje kahe Istanbulis kõrvuti asuva mošee — Sinise mošee ja Hagia Sophia — nägemine.
„Kõige ägedam oli, et need olid paarisaja meetri kaugusel üksteisest. Ja kui Sinise mošee tornist öeldi palvelause, siis Hagia Sophia tornist korrati järele,” rääkis Magnus.
Õpetajatele meeldis ka botaanikaaia külastus, sest sealt sai võtta ratta ja mööda botaanikaaeda ringi sõita.
Hoopis teistlaadse seigana meenutasid lapsed, kuidas nende õpetaja leidis mänguväljakul atraktsiooni alt kuus koerakutsikat. „Hulkuvaid loomi oli Türgis päris palju,” tõdes Maria Palk.
Heledapäised eesti lapsed tõmbasid Türgis parasjagu tähelepanu.
„Kui Türki tahad minna, siis ära ole heledapäine ega heleda nahaga, sest siis teevad kõik silma ja näpivad,” võttis Magnus oma kogemuse kokku.
Projektis osalemine avardab maailmapilti
Haapsalu linna algkool on aastaid aktiivselt osalenud rahvusvahelistes Comeniuse projektides, mis pakuvad lisategevust koolielu edendamiseks ja võimaldavad noortel maailma näha.
Eelmisel ja sel õppeaastal osaleb algkool projektis SHAPE (Strong Health, Happy People, e.k tugev tervis, õnnelikud inimesed). Projekti on kaasatud seitsme riigi koolid — Eesti, Hispaania (Tenerife), Belgia, Sloveenia, Rumeenia, Türgi ja Poola.
SHAPE eesmärk on juhtida tähelepanu tervislikule toidule, füüsilisele aktiivsusele ja keskkonnakaitsele; õpetab vältima terviseriske.
Nii ongi osalevais koolides spordi– ja toiduüritused, kohtumised jm toredad ettevõtmised. Haapsalu algkoolis on näiteks peetud puuviljahommikuid ja veepäeva, sportlikku isadepäeva, looduses käimise päevi jm, millest saab osa terve koolipere.
Tervislike eluviiside propageerimise kõrval tutvustavad koolid oma maad, kultuuri ja kombeid. Nii on tehtud esitlusi oma kodumaast ja kodulinnast, oma maal kasvavaist puu– ja köögiviljadest, rahvustoitudest jms.
Esitlused ja ürituste tutvustused on kodulehel, et kõik projektis osalevad koolid saaksid neid kasutada.
Merle Moumetsa sõnul valitakse projektile lipp, maskott, laul jms. SHAPE tunnuslauluks sai Haapsalu algkooli muusikaõpetaja Kirsti Tammeniidu „Strong Health, Happy People”, mida õnnestus viimasel projektikohtumisel ka Türgi Bileciki linna koolilaste esituses kuulda.
Lastele on selliste ühisprojektide puhul kõige huvitavamad külaskäigud partnerkoolidesse, kohtumine eakaaslastega ja kohaliku eluoluga tutvumine.
Haapsalu linna algkoolis on koostööprojekti kaudu käinud reisidel kolme aastakäigu lapsed. Eelmisel kevadel käisid Tenerifel ja Rumeenias tollase 6. klassi õpilased. Sel sügisel käisid Sloveenias ja Türgis praegused 6.b õpilased. Kevadel lähevad viimasele kokkusaamisele Poola 5. klassi lapsed.
Kevadel tuleb Haapsalu linna algkooli perel võõrustajaks hakata. Siis on koolitegevuse kõrval kavas viia külalised veekeskusse ja Fra Maresse veemõnusid nautima; külla tulnud lapsed peavad Haapsalus ka fotojahti. Külalised viiakse ka Tallinna Lennusadamasse ja Hiiumaale.
