Tänase Postimehe autoriveerus “Rikas politsei ehk põrgu see Lihula” kirjutab Risto Berendson, et ikka korraldatakse kõik, mis üleval, endi jaoks hästi, alumised tasandid aga vaadaku ise, kuidas töö tehtud saavad.
Berendson toob näite politsei- ja piirivalveameti juhtkonnas toimunud personalivangerdustest: esiteks võeti tööle peadirektori asetäitja varade alal, siis loodi peadirektori sõbrale uus kõrge ametikoht mereseirebüroos ja kolmandaks sai salamahti ammu Tallinna tööle tulekust unistanud Ida prefekt endale peakontoris kõrgepalgalise nõunikukoha.
Liites nende kolme ametimehe palgakulule sotsiaalmaksu, tuleb igakuiseks lisaväljaminekuks umbes 10 000 eurot – see on raha, mis riigiametites paistab juhtkonna isiklikuks hüvanguks olevat alati mõnelt eelarverealt võtta; Lihulasse aga ei leita 580-eurose brutopalgaga tööle ühtegi politseinikku. Palk on küll seadusega määratud, kuid ükski seadus ei keela juhtkonnal selle ametikoha täitmiseks luua mõneks ajaks eritingimusi – premeerimissüsteemi või muid boonuseid. Siinkohal võiks eesmärk pühendada abinõu, leiab Berendson.
opmanid seavad end püünele ikka mõisahärradelt eeskuju võttes