Täna Roostal koos olnud Lääne-Eesti päästeala vabatahtlikud kuulasid kokkuvõtteid lõppevast aastast ja päästeameti plaane vabatahtlikega järgmiseks aastaks.
Lääne-Eesti päästekeskuse päästetööde osakonna juhataja Jaanis Otsla sõnul on Lääne-Eesti regioonis päästeala vabatahtlike arv kõige suurem – Eesti 1200 vabatahtlikust ligi 500 tegutseb saartel, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Järvamaal.
Sel aastal lisandus Lääne-Eestis neli uut vabatahtlikku komandot, neist kaks Läänemaal – Paliveres ja Kirnas.
Kui vabatahtlike päästjate senine põhimure on olnud rahastamine, siis nimetas nii Otsla kui ka päästeametis vabatahtlike tööd koordineeriv Marko Põld, et järgmisel aastal eraldatakse vabatahtlikele tegutsemiseks senisest poole rohkem raha.
Veel püütakse toetada varustuse, koolituste ja projektide omaosaluse katmisega.
Rait Killandi Päästeliidust tõi aga välja vabatahtlike komandode murekohad. Nendeks on peamiselt lagunev tehnika ja kehvas seisus komandohooned, mille korrastamiseks päästeametilt saadava toetusest ei jagu.
Ka teeb päästeala vabatahtlikke murelikuks see, et uusi inimesi juurde ei tule ja nii tekib paljudel komandodel raskusi valvete täitmisega. Killandi tõi välja, et on ka palju tööandjaid, kes ei luba tööajast vabatahtlikel päästesündmustel ja õppustel osaleda.
Päästeamet korraldab regionaalseid vabatahtlike komandode kokkusaamisi seitsmendat aastat, alguse saidki need Lääne-Eesti regioonist.