Riik hakkas toidupakkide asemel jagama toidukaarte

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Seni jagas neljal korral aastas riigi ostetud toiduabi abivajajatele Läänemaa toidupank. Foto: Andra Kirna
Seni jagas neljal korral aastas riigi ostetud toiduabi abivajajatele Läänemaa toidupank. Foto: Andra Kirna

Toidukaardiga saab abivajaja osta Rimi kauplustest toidu- ja esmatarbekaupu 30 euro eest kvartalis.

Eilsest saavad abivajajad seniste abipakkide asemel toidukaarte, millega toiduabi nimekirja kantud inimesed saavad osta toidu- ja esmatarbekaupu Rimi kauplustest üle Eesti.

„Mõistlik lahendus,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Meil [linna sotsiaalosakonnas] see tööd väga palju ei muuda, pigem muutub kergemaks toidupanga töö.”

Haapsalu linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti Marju Kure sõnul saab praegu Euroopa Liidu toiduabikaardi Haapsalus 153 leibkonda, kokku 296 inimest. Ta lisas, et Rimi toidukaardid toimetatakse abivajajateni postiga selle nädala lõpuks.

Vormsis on riigilt toiduabi saanud seni 20–30 inimest. Seda, kas sotsiaaltöötajate töö saarel muutub toidukaartide kasutamisel raskemaks või kergemaks, on valla sotsiaaltöö- ja haridusspetsialisti Janika Viilmaa sõnul raske ennustada.

„Kui inimene käib mandril, saab ta ju Rimi poes käia,” ütles Viilmaa. „Aga toidukaardil on ka variant, et toit tuuakse koju. Põhimõtteliselt on võimalik kord kuus teha kauplusse tellimus ja siis tuuakse see praamile, mina selle võtaksin ja viiksin inimesele koju.”

Viilmaa arutles, et kui toidukaart on vormsilasel, kes mandril ei käi ja kes pole ka arvutikasutaja, peaks sotsiaaltöötaja minema arvutiga inimesele koju ja aitama tal tellimust teha. „See lisab tööd juurde. Aga me ei tea, kuidas see hakkab olema ja kui palju on neid, kes vajavad tellimuse vormistamisel abistamist,” lausus Viilmaa.

Lääne-Nigula valla sotsiaaltöö spetsialist Heidy Koch on seda meelt, et suuremat koormust toidukaartidele üleminek juurde ei anna. „Sotsiaaltöötajad jagavad need [toidukaardid] laiali, annavad ka vastavad juhised ja teevad esmase nõustamise,” lausus Koch. Tema sõnul nüüd sotsiaaltöötajad enam toidupakkidega tegelema ei pea, aga instrueerimise, juhendamise ja abistamise töö jääb ikka.

„Kõige eelduste kohaselt inimene ehk kord kvartalis jõuab [Rimi] poodi. Vajadusel on võimalik sotsiaalosakonnaga ka näiteks transpordi osas läbi rääkida,” arutles Koch.

“Viimasel jagamisel sai [Lääne-Nigula vallas] toiduabi 127 inimest. Toidukaartide arvu hetkel ei tea, kuna pole neid veel kätte saanud,” ütles Koch.

Lääneranna vallas ollakse toidukaartide kasutuselevõtus pettunud eelkõige seetõttu, et hiigelsuures vallas pole ühtegi Rimi kauplust. Abivajajad, kes on võimelised liikuma, peavad toidukaardiga ostmiseks sõitma kas Pärnusse või Haapsallu. „Lootsime väga, et äkki Coop võidab hanke, aga läks teisiti,” ütles Lääneranna vallavalitsuse liige Jane Mets.

Metsa hinnangul muudab toidukaartide kasutuselevõtt vallavalitsuse sotsiaalosakonna töö kindlasti keerulisemaks. Toidukaardid tuleb sotsiaaltöötajail toimetada 57 leibkonda ühtekokku 69 inimeseni. „Ning neile on vaja üksipulgi selgeks teha, kuidas kaarti kasutada. Ja see toob meie sotsiaaltöötajatele kindlasti tööd juurde.” Selle võrra läheb sotsiaaltöötajate töö Metsa sõnul aga lihtsamaks, et nad ei pea neli korda aastas enam abivajajatele toidupakke sorteerima ja komplekteerima.

Uus süsteem asendab senist riiklikult ostetud toiduabi jagamist piirkonnas. Kui seni on toiduabi koosnenud peaasjalikult kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest, siis uue süsteemiga saab inimene ise valida, milliseid söögikaupu ta toetuse eest soetada soovib.

Lisaks ostetud toiduabile jagatakse puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi, mida koguvad ja jagavad toidupangad jooksvalt kogu aasta jooksul.

Toidukaartide süsteem kergendab mõnevõrra toidupanga tegevust. Läänemaa toidupanga koordinaatori Terje Vihuri sõnul vahendas toidupank ka riigipoolset toiduabi. Nüüd ei hakka aga need kümned ja sajad tonnid enam läbi toidupanga käima. „Meie vahendajana kaome ära,” tõdes Vihur. Tema sõnul muutub toidupanga tegevus selleläbi sihipärasemaks – saab tegeleda ainult enda korjatud söögipoolise jagamisega.

Vihur selgitas, et toidupanga põhitöö on see, et saab kauplustest toidu, mille realiseerimisaeg on lähedal: „Õhtul võtame toidu ära ja jagame. Meie õhtused jagamised jäävad alles, neid toidukaart ei puuduta.”

Läänemaal saab toidupangalt tuge sadu inimesi. „See arv kõigub, aga ainuüksi [Haapsalu] linna nimekiri on abisaajatest 300 kanti, kellest kõik iga kuu ka meie poole ei pöördu,” lausus Vihur.

Ka Pärnu maakonda kuuluvad Lääneranna vallas tegutseb toidupank, toob toitu nii Lihulasse kui ka Koongasse.

Toiduabi saajate nimekiri moodustub toimetulekutoetuse saajate ja taotlejate ning kohalikult omavalitsuselt sissetulekust sõltuvate toetuste saajate alusel. Sihtrühma kuuluvad majanduslikult raskes olukorras olevad inimesed või leibkonnad (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja selgitanud omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Toiduabikaartidele üleminekuks korraldas sotsiaalministeerium kaks hanget ja need mõlemad võitis Rimi. Sellepärast saabki abivajaja edaspidi osta toiduabikaardiga kõigist Rimi kauplustest üle Eesti või teha tellimus Rimi e-poest. Toidukaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu, välistatud on alkoholi-, tubaka- ja lototoodete ning kinkekaartide ostmine.

Ühe leibkond saab ühe kaardi, millele kantakse terve leibkonna toetussumma. Ühe abisaaja kohta on kaardile kantud 30 eurot. Kui ostusumma ületab kaardil oleva summa, saab puuduoleva osa tasuda isikliku pangakaardi või sularahaga. Rahajääki saab kontrollida tšekilt, iseteeninduskassast, küsida müüjalt või kaupluse infotelefonilt.

Tänavu teises kvartalis jagati Eestis toiduabi ligemale 30 000 inimesele. Toiduabi jagamist toetatakse Euroopa Sotsiaalfond+ rahaga.

 

Toiduabi

Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotlejate ja saajate põhjal. Selle taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed.

Toidukaardile kantakse kvartalis inimese kohta 30 eurot. Ühe perekonna kohta väljastatakse üks toidukaart, millele kantakse leibkonna kogu toetussumma. Toetus tuleb ära kasutada kvartali jooksul ning allesjäänud summa uude kvartalisse üle ei kandu. Toidukaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
29 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Toots
1 aasta tagasi

10 euro eest saab osta vähemalt 200 topsi tikke.

Kaja
1 aasta tagasi

Elu läheb Eestis kogu aeg paremaks!

Hm.
1 aasta tagasi

Huvitav, miks ainult RIMIst? Kas teised poeketid polnud nõus ühes kvartalis riigilt vastuvõtma ca 868 tuhat eurot? (Tänavu teises kvartalis jagati toiduabi 28 936 inimesele x 30€ = 868 080€)

Mati Põdra
1 aasta tagasi
Reply to  Hm.

Sellised asjad käivad tavaliselt hankega, riik võtab võimalikelt koostööpartneritelt vähemalt hinnapakkumised selles osas, millise hinnaga nad on valmis hädavajalikke toiduaineid pakkuma. Väiksema sissetulekuga inimesed on ka niikuinii harjunud (endises) säästumarketis käima.

Kummaline,
1 aasta tagasi

et Eesti mis võiks olla maailma rikkaim riik õige juhtimise korral tegeleb kogu aja toidupakkidega.

Arvaja
1 aasta tagasi

Nüüd läheb abivajaja poodi ja ostab head-paremat. Üle aja seisnud kaup, plekiga banaanid, kõik see mida viidi toidupanka läheb nüüd otse prügimäele. Keegi ei näe enam kaklevaid abivajajaid
toidupanga uksetaga järjekorras. Sellega läheb meie elu paremaks (rikkamaks ).

Toidupanga koordinaator Terje
1 aasta tagasi
Reply to  Arvaja

Toidupanga tegevus jätkub endises rütmis, kaob ära Euroopa Liidu abi vahendamine 4 korda aastas. Toidukaardid asendavad Euroopa Liidu toiduabi toiduna, nüüd saab selle sama abi kätte rahas.

Nälg
1 aasta tagasi

Sööge vähem, hoiame rohkem loodust ja viime ellu meie rahva poolt heakskiidetud rohepööret.

Nimi olemas
1 aasta tagasi

Mida riiki? 10 eur kuus? Palun otsustajad, proovige ise 1 kuu elada niimoodi! Õudus, mis meil siin ikka toimub!

Muru
1 aasta tagasi
Reply to  Nimi olemas

Katsu kuidagi tööd teha, saad rohkem kui 10 eurikut kuus

Nimi olemas
1 aasta tagasi
Reply to  Muru

Mina teen tööd aga Sina mõtle, enne kui siin haugud!

Muru
1 aasta tagasi
Reply to  Nimi olemas

Alati võib lähimasse suurlinna kerjama minna. Mina käin Tallinnas, Riias ja Helsingis…hästi tuleb nutsu, ma ei oota riigi käest midagi

Toidupanga koordinaator Terje
1 aasta tagasi
Reply to  Nimi olemas

Abi suurus ühe inimese peale on 30 euri kuus pereliikme peale, kui inimene on toimetuleku toetuse saaja.

Nälg
1 aasta tagasi

‘Abi’ suurus on 10 eurot kuus ehk 30 eurot kolme kuu peale ehk 2,5 eurot ühe nädala peale ehk 1 leib nädalas.

anni
1 aasta tagasi

linna valitsus jätab mõne inimese sootuks nälga

Elagu tsensuur!
1 aasta tagasi

Mind hakkab järjest enam huvitama, kelle käsul/korraldusel ja mille alusel kommentaare siin kustutatakse. Mõne loo juures lausroppused kommentaarides ja keegi ei torgi. Mina kirjutasin, et “Ansipil oli õigus, olemegi 5 rikkama seas”, ning poole tunni pärast oli see kommentaar kadunud. Lp. LE, äkki selgitate, mis seal nii roppu oli, et kustutamist vajas? Kas “5 rikkamat”, või “Ansipil oli õigus”?

keegi
1 aasta tagasi

väärastunud arusaaja asjades või fanaatiline parteilane toimetuses tegutseb agaralt, kahju, et ta ei tea, et sõna on vaba, või teadlikult rikub inimõigusi

see
1 aasta tagasi
Reply to  keegi

on mingi poliitpätt, tegutseb anonüümselt, saab ennast vist rahuldatud selle tegevuse juures, palju neid seal ju pole , saab arvata , kes see võib olla

Ploodu
1 aasta tagasi

PIlgatakse abivajaid. Kes elab Rimi körval? Juba liikumine sinna maksab tihti rohkem….. aga kui palju kingitakse laia käega võõra maa kaklejatele?

See...
1 aasta tagasi

ei ole ammu enam riik!