Valitsus kiitis neljapäeval heaks põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi muudatuse, mille kohaselt ei märgita tunnistusele põhikooli lõpueksami hinnet, vaid eksami sooritustulemus protsentidena ehk punktidena sajast võimalikust.
Protsentide kasutuselevõtt võimaldab õpilasel saada täpsema informatsiooni oma tulemuste kohta. Näiteks hinde „3/rahuldav“ asemel on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74 protsenti, mis on tunduvalt informatiivsem soorituse taseme kohta. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse nii vastuvõtu korraldamisel kui ka näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise või muu sellise planeerimiseks.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas põhjendas punktide kasutuselevõttu positiivse nihkena, mis võimaldab õpilasel saada täpsema tagasiside oma õpitulemuste kohta. “Nii saab ta teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane. Eksamid on õppeprotsessi loomulik osa ja nende sooritamine aitab õpilasel omandada nii enesedistsipliini kui keskendumise kogemusi. Seetõttu jääb alles ka eksami sooritamiseks vajalik 50 punkti lävend. Enese kokku võtmise oskus on eluks vajalik ja seega kasulik õpilasele, andes võimaluse ka õpitu kinnistamiseks. Ka annab eksam ühiskonnale informatsiooni õppetasemest meie koolides,” ütles Lukas.
Ühtsed põhikooli lõpueksamid on osa riiklikust õpitulemuste välishindamise süsteemist, mille eesmärk anda õpilasele, vanemale, koolile ja kooli pidajale võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutamisest. Samuti annab eksamite tulemuste kokkuvõte riigile vajalikku info hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.
Põhikooli lõpueksamid on kevadeti kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad riiklikud eksamid 9. klassi õpilastele. Õpilased peavad tegema kohustusliku eksami eesti keeles või aines eesti keel teise keelena ning matemaatikas. Eesti keele eksam toimub 2. juunil ning B1-tasemega ühitatud eesti keel teise keelena eksam toimub kahes osas, millest kirjalik osa tuleb teha 26. mail ning suuline osa 29.-30. maini.
Põhikooli lõpueksam matemaatikas toimub sel õppeaastal 7. juunil. Lõpetajad peavad tegema ka valikeksami bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, inglise, prantsuse, saksa või vene keeles. Valikeksami toimumisaeg on 12. juunil.
Haridus- ja teadusministeerium on tulenevalt haridusvaldkonna pikaajalise arengukava eesmärkidest alustanud Eesti haridusmudeli nüüdisajastamist, sealhulgas vaadatakse üle ka hindamise põhimõtted. Lähema paari aasta jooksul on kavas koos ülikoolide ja haridusvaldkonna sidusrühmadega välja töötada uued, tänapäevasel teaduslikul teadmisel põhinevad hindamispõhimõtted.
Muudatus jõustub üldises korras, mis tähendab, et põhikooli lõpueksamite tulemused kantakse tunnistustele protsendipunktidena juba selle õppeaasta lõpus.
Väga edukas lüke,niimoodi saab kevadel klassi tühjaks ja ei pea enam sügisel sama puupeaga hakkama vaeva nägema.
“eesti keel teise keelena eksam” – mis asi see on? Vales käändes ja järjestuses. Eesti keel? Masendav kantseliit. Miks mitte: riigikeele eksam või teisena õpitava eesti keele eksam? Elu jooksul võib inimene sulanduda või ka võõrduda keeltest, isegi emakeelest, mil esimene ja teine (miks mitte ka kolmas või neljas) vahetavad kohad. Loodetavasti jääb Eesti keel riigikeeleks – kui me seda ise ära ei lase pudeneda…
Idiootsus kuubis! Vot ei saa tõesti aru, millega haridusministeerium ja istuv valitsus tegeleb? Kümneid aastaid eksperiment eksperimendi otsa, äkki hakkaks tegelema tõeliste asjadega – näituseks haridusega, aga mitte lolluste üleriigilise genereerimisega. Kõrgharidus devalveerub, üldhariduskoole suletakse massiliselt, faktide pähetuupimine on peamine, õppekavad on paindumatud ja osa mittevajalikud jne jne. Masendav banaanivabariik.
Istuv valitsus tegeleb eneseimetluse ja eestluse väljasuretamisega.
Hommikul Vikerraadios kõlanud samasisulises uudises öeldi et see protsendisüsteemi pidavat ülevaatlikum olema. Täiesti jabur!