Kõik me teame, et magu on seedeelund, samas kõnekeeles tähendab see veel kõhukat inimest, nt paksmagu. Või siis torupilli tuulekotti.
Kuid sõnal magu on veel üks tähendus – maik, maitse. Seega võiks öelda, et õunad olid hapu maoga.
Maitset, mekki tähendab magu teistes läänemeresoome keelteski. Juba Heinrich Stahl (u 1600–1657), kes muuhulgas koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku ja keda on nimetatud eesti kirjakeele aluspanijaks, kasutas sõna magu maitse tähenduses. Samas on Jaan Koori 1908. aasta kokaraamatus kirjas, kuidas mao järgi suhkrut kastanipudrule lisada.
