Täna avas pidulikult uksed endise Koluvere hooldekodu ruumides uksed Lossipargi eakatekodu, avasõnad ütles president Arnold Rüütel.
„Ei ole kahtlust selles, et Koluvere hooldekodu hoonetesse on rajatud igati kaasaegne eakatekodu,” ütles Rüütel oma avakõnes.
Toad eakatekodus on avarad ja iga toa seina kaunistavad kohaliku fotograafi Heiki Teesi loodusfotod. Ka ehituse juures on eelistatud kohalikku – ehitusmaterjal on ostetud Märjamaalt ja mööbel Haapsalust.
Lossipargi eakatekodus asus varem Koluvere hooldekodu, mille riik möödunud aasta lõpuga sulges. „Erakapitalil on jätkuvalt usku seal, kus riigi käed on jäänud lühikeseks, kus riik on sulgenud hoone, on leitud võimalus, et jätkuvalt maapiirkonnas pakkuda tööd,” ütles Koluverre eakatekodu rajanud Maarjamaa kodud OÜ juht Kristo Priimägi.
Eakatekodu koosneb neljast hoonetekompleksist, millest täna avati üks, 45kohaline elumaja. Aasta lõpuks on valmis veel kaks elumaja, mõlemad 65kohalised. Neljas hoone on söökla-klubihoone. Lisaks on Priimäel plaanis suvel korrastada majaümbruse pargiala, panna uus asfalt ja tänavavalgustus.
Avatud hooldekodus algavad hinnad 750 eurost ning lõppevad 950 euroga ühekohalises toas. Hinna sees on kõik vajalik peale retseptiravimite.
Rüütlile tegi muret praegused eakatekodude hinnad, mis Eestis algavad 400 eurost ja lõppevad 1200 euroga. „Täna avatavas eakatekodus maksab majutus ühekohalises toas üle kahe korra rohkem kui on meie eestlaste keskmine pension. Siin on kohaliku omavalitsuse ja riigi mõtlemise koht, kuidas olukorrast välja tulla,” ütles Rüütel.
Täna avatud Lossipargi eakatekodu majas on kõik 45 kohta broneeritud. Priimäe sõnul on koha järgi huvi tundnud 120 inimest. „Kui palju neist reaalseid broneeringuid olema saab, näitab aeg,” ütles Priimägi.
Priimägi ütles, et ta ei broneeri kohti, mida veel olemas ei ole.
Rüütel rääkis, et vananeva ühiskonna tõttu suureneb üha enam nõudlus sääraste asutuste järele. „Meie tulevik sõltub sellest, kuidas me suudame luua üleriigilise eakate hooldusteenuse ja leevendada seni suurel määral omaste õlgadel olnud hoolduskoormust,” ütles Rüütel.
Rüütel tõi näiteks Taani, kus eakatehooldus on integreeritud lähedaste, perearstide, omavalitsuste ja hooldekodude vahel.
Priimägi ütles, et eakad saabuvad majja elama, kui kõik vajalik dokumentatsioon on korras, eelkõige on selleks vaja terviseameti kontrollvisiiti. Eelduslikult võetakse eakad teenusele märtsi keskpaigas.
Priimägi ütles, et teenusele tulemiseks ei ole kvalifikatsiooninorme – kõik, kes tunnevad, et neil on kohta vaja, on oodatud, olenemata vanusest.
Arvo Tarmula fotod
Reform pani vanurite ülevalpidamise laste ja lastelaste peale kes täna ise lapsi kasvatades erilise jõukusega ei saa hõisata.Tänased vanurid muidugi töötasid ju vale riigi jäoks aga nende tööviljale rajati Eesti Vabariik ! Tänu nende tööle oli läände põgenenud inimeste kaudsetel sugulastel tagasi saada korras kinnisvara jne.
Nüüd on rahamaiad tegelased saanud haisu ninna,et hooldekodu teenuse pakkumine tulevikus on tasuv äri !