Neljapäeval, president Lennart Meri sünniaastapäeval, süüdatakse lõkked või märgutuled Suure Lennu Kaarel.
Virtsu arenguseltsi eestvõttel süüdatakse mälestuslõke, nagu seda on tehtud ka varasematel aastatel, Virtsu I tuulepargis. Tuli süüdatakse kell 18.57, tund enne päikeseloojangut.
Virtsu arenguseltsi eestvedaja Jüri Mõniste sõnul on Virtsu mälestuslõke tavaliselt süüdatud väikeses seltskonnas. “Masse me kohale ei oota,” nentis Mõniste ja lisas, et eelmisel aastal olid Virtsus ka Velise inimesed kohal.
Neil, kes otsustavad Virtsu mälestustulest osa saada, soovitab Mõniste Virtsu Konsumi juurest keerata vasakule, Merepuiesteele ning sõita selle lõppu, kus on neli tuugenit. See on Virtsus Lennu Kaare lähim punkt ning seetõttu süttibki lõke justnimelt seal.
Presidendi auks süüdatakse tulepakud ka Vigala kihelkonnas Araste külas Paiba talus. „See on Ants Laikmaa sünnikodu lähistel,“ selgitas sealse ettevõtmise üks eestvedajaid Kalev Tihkan. „Me oleme igal aastal uue koha otsinud, näiteks eelmisel aastal süüdati tuli Vigala Vanamõisa külas.“
„Võib tunduda, et Lennartil ja Antsul on raske midagi ühist leida,“ arutles Tihkan ja tõi välja asjaolud, mis on kahel suurmehel ühised. „Nad elasid samal ajal 13 aastat ning mõlemad on Itaaliaga seotud,“ loetles Tihkan. „Ants käis Itaalias maalimas ning Lennarti „Hõbevalge“ on ka itaalia keelde tõlgitud.“
Tihkani sõnul võib fantaasialennuga inimene leida seose Velise raba ja Kaali meteoriidi vahel. Nimelt olevat Velise raba turbakihist leitud puutüved, mis on kõik Suure Lennu Kaare suunas langenud. „Seostub meteoriidilennuga,“ ütles Tihkan, kuid lisas, et ega seda nii täpselt siiski uuritud pole.
Ka Paiba talus süüdatakse tulepakud, nagu Virtsuski, kell 18.57 ehk tund aega enne päikese loojumist. Tulepakke on 19, üks iga Vigala kihelkonna küla kohta, mida Suure Lennu Kaar läbib.
Ebavere mäel süttib tuli 29. märtsil kell 18 rahvatantsurühma Tarapita algatusel, Kaali järve kaldal algab mälestushetk päikese loojangul kell 19.57.
Suure Lennu Kaar
Üle Eesti süüdatakse igal aastal 29. märtsil mälestuslõkked või märgutuled, et mälestada Eesti suurmeest, kirjanikku, filmimeest ja diplomaati, president Lennart Merit.
Lõkked on paigutatud mõttelisele joonele Ebavere mäelt Kaali järveni, sümboliseerides Kaali meteoriidi teekonda.
Lennart Meri mälestusürituse algatajad olid 2006. aasta kevadel Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskuse juhataja Aivar Niinemägi, Väike-Maarja vallavalitsus ja Kaarma vallavalitsus.
Sellest peale süüdatakse 29. märtsil üle Eesti mälestuslõkked või märgutuled jaanitulepaikades, külaplatsidel, linnustes või teistes kohtades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel, niisiis oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale.
Lennart Meri kirjeldas oma raamatus „Hõbevalgem”, kuidas Kaali järve moodustanud meteoriit sisenes Väike-Maarja lähedal atmosfääri ja lendas põiki üle Eestimaa ning kukkus Saaremaale. Hiljem said mõlemad meteoriidi trajektoori otspunktid nimeks Kaarma, mis võib tuleneda sõnast „kaar”.
Lennart Meri (29. märts 1929 – 14. märts 2006) oli Eesti president aastail 1992–2001.
