Õhtulehe esikülg. REPRO
„Viimasel päeval metsas ekseldes ma ei julgenud enam isegi puhata, sest teadsin, et kui kas või korraks maha istun, ei jaksa ma sealt enam üles tõusta,“ rääkis 91aastane kirglik seeneline Lev, kes eksles Nõva metsades söömata neli päeva, kuni sattus õnnekombel kokku teiste seenelistega.
„Mul ei olnud kaasas ei telefoni, tikke ega süüa. Mitte midagi. Ainult käekell oli. Püüdsin süüa pohli, aga see ei õnnestunud hästi, sest mul on ju ainult üks hammas suus,“ rääkis Lev Õhtulehele.
„Ellujäämiskursus“ metsas ei ole teda maha murdnud, ainult põlved teevad veidi valu, vastu aitas tal pidada see, et varem merelaevastiku laskurina ja hiljem laevaremonditehases töötanud mees on terve elu tegelnud spordiga, poksi ja laskmisega.
Kolmas öö metsas oli kõige rängem – märjad riided, külm, kurnatus, kanged ja valutavad liigesed.
Viimasel hommikul metsas ärgates sai Lev aru, et ta kas riskib ja läheb seekord kogu jõuvaru kokku võttes oma kuuseöömaja juurest kaugemale või sureb oma sõnajalgadest asemel. Ta jättis oma varanduse, korvitäie seeni, kuuse alla, võttis vaid oma puuroikast käimiskepi kätte ja läks.
Kui Lev jõudis inimesteni, olid politsei ja päästetöötajad juba kaotanud lootuse teda elusana leida, otsingud olid katkestatud. Lev kohtas metsas seenelisi, kel oli mobiiltelefon. Vanahärra viidi kiirabiga Haapsalu haiglasse ja lubati sealt paari tunni pärast koju Tallinnas Koplis.
Vanahärra pääses metsast 11. septembril.
