Gary Brooker ja Urmas Sukles neljapäeval Haapsalu kultuurikeskuses. Foto: Eduard Laur
Haapsalu kultuurikeskuses ja piiskopilinnuses elatakse juba mitu päeva Rock in Haapsalu ettevalmistuste vaimus. Lääne Elu käis vaatamas, kuidas maailmanimega lauljate ja kodumaiste muusikute koostöös sünnib kahepäevane kontsert.
Haapsalu on juba harjunud, et igal suvel annab siin kontserdi mõni maailmakuulus staar. Rock in Haapsalu on aga midagi muud – kaks suurkontserti kahel õhtul järjest ja neli megastaari korraga: Suzi Quatro, Bonnie Tyler, Paul Young ja Gary Brooker. Ning nende kõrval ja samal ajal laval meie oma muusikud.
Ükshaaval hakkasid nad Haapsallu saabuma. Neljapäeva õhtul jõudis Haapsallu Bonnie Tyler. Tallinna lennujaama saabus ta küll Suzi Quatroga koos, kuid viimane jäi ööseks pealinna. Kähedahäälne rokileedi Bonnie Tyler suundus pärast väikest äpardust pagasiga, mis oli mõnda aega kadunud, koos oma saateansambliga Haapsallu. Fra Mare hotellis ootas teda Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
„Võtsime nad pingete leevendamiseks vastu pitsi Vana Tallinnaga,” rääkis Sukles. Sukles mainis, et Vana Tallinnast on kiitvate sõnadega ja korduvalt rääkinud ka Gary Brooker.
Briti rokilegend ja Procol Harumi asutaja Gary Brooker jõudis Haapsallu juba kolmapäeva südaööl. Tallinnasse läks talle vastu linnapea isiklikult.
„Ei, mitte villisega,” muigas Sukles, ennetades suunavat küsimust.
Neljapäeva keskpäeval oli staar juba kultuurikeskuses rõdusaalis, et teha proovi koos Eesti tippmuusikutest koosneva bändiga. Vanameistrit saadab Raul Vaigla ansambel, kuhu kuuluvad Raul Vaigla (basskitarrid), Aare Põder (klahvpillid), Ain Varts (kitarrid), Andrus Lillepea (trummid) ja meie oma Haapsalu mees Antti Kammiste (klahvpillid, taustavokaal).
Samal ajal harjutas kultuurikeskuse teatrisaali laval Gary Brookeri ihudirigendi David Firmani käe all Haapsalu kammerkoor, kel on au maailmakuulsusele backi laulda.
Gary Brooker esineb tavaliselt koos oma viieliikmelise bändiga, kuid võtab aeg-ajalt ette ka suurejoonelisema projekti sümfooniaorkestri ja kooriga. Kui mõni selline esinemine tulemas on, astub mängu dirigent David Firman, kelle ülesanne on kõik osapooled kokku kõlama panna – Brooker tahab, et orkester ja koor oleksid kohalikud.
Dirigent Firman möönis, et see on alati huvitav, kuigi olulise riskifaktoriga loterii – sa ei tea ju kunagi, mida sa saad.
Artikli autori küsimuse peale, kas see risk – usaldada tundmatut orkestrit ja koori – on end alati ka õigustanud, puhkes Firman lõbusalt naerma. „Ei!” raputas ta pead. „Iga kord ei kuku see sugugi hästi välja, aga seekord on kõik hästi! Nad laulavad väga ilusasti. Mina pean saama nad vaid laulma veidi suurema tunde ja kirega, sest meil on ju rokikontsert!” rääkis Firman pärast esimest proovi ja ütles, et Haapsalu kammerkoor meeldib talle.
Firman tunnistas, et koorile pole ta seda veel ei öelnud. „Liiga vara,” muheles ta.
Haapsalu kammerkoori dirigent Ulrika Grauberg tõdes enne proovi, et närv on sees. Mitte laulude pärast, kuigi üks neist, „The Salty Dog”, on tehniliselt üsnagi keeruline, vaid seepärast, et koor pole mitte kunagi varem laulnud helivõimenduse ja peamikrofonidega, mida seekord aga teha tuleb. Sisemist värinat jäi pärast esimest proovi tema sõnul natuke küll vähemaks, sest koostöö Firmaniga kujunes väga meeldivaks.
„Aga ega me väga veel ei hõiska ka,” ütles Grauberg eile hommikul. „Naturaalselt ehk ilma helivõimenduseta laulmise ees meil ju mingit hirmu pole. Vastu rinda me ka rusikatega ei tao – seda ei tee me kunagi, aga me oleme valmis. Kuid enne seda, kui meile täna kell neli peamikrid pähe pannakse, ei saa meist keegi öelda, et meil läks hästi,” rääkis Grauberg.
Neljapäevasest proovist rääkides mainis Grauberg, et Briti rokkstaari Gary Brookeri ihudirigent David Firmani tööd jälgides tabas teda äratundmisrõõm: „Meie tööstiil on täitsa sarnane!”
Proov Firmaniga kulges igati produktiivselt. „Vähe juttu, aega ei viida, teeme ära! Vahepeale väike sarkastiline, aga heatahtlik ja asjakohane nali kas lauljate või iseenda arvel,” kirjeldas Grauberg proovi britist dirigendi käe all. Kuigi üdini sõbralik ja heatujuline, hoidis Firman kindlalt ohje neid kordagi lõdvaks laskmata, et fookus paigas hoida – laupäeva õhtul on kontsert, kus Haapsalu hobilauljatel tuleb ühele rokimaailma ikoonilisele staarile taustaks laulda.
Grauberg ise oli eilseks kaotanud näolt eelmiste päevade tõsise ilme – kõik sujub ja kuna ta ise on seekord dirigendi kohustustest vaba, annab see talle võimaluse kõike kõrvalt vaadata ja nautida. Ja muidugi oma koorile kaasa elada.
Aga veel enne seda, kui koor koos Gary Brookeri ja Raul Vaigla ansambliga proovi tegema hakkas, pani Firman eile keskpäeval Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis oma käe järgi pilli mängima sümfooniaorkestri. Eesti kõige professionaalsemad pillimehed hakkasid kultuurimajja saabuma pool tundi enne keskpäeva, kes üksi, kes väikestes gruppides. Rõdusaali uks jäeti koduselt avatuks ja peagi hakkas kostma pillide häälestamist ja lahtimängimist.
Teiste hulgas jalutas oma viiuliga rõdusaali Haapsalu neiu Teele Takjas, kes samuti Haapsalu kammerkoori liige.
„Mul olid tegelikult kõik laulud juba ära õpitud, kui ma sain teada, et ka orkester koosneb Eesti muusikutest. Mulle väga meeldib laulda, aga viiulit mängida meeldib veel rohkem,” rääkis Takjas.
Ta võttis ühendust orkestri juhiga, sai jah-sõna ja neljapäeva hommikul noodid Procol Harumi surematute laulude viiulipartiiga.
Keskpäeval tõstis David Firman taktikepi.
Need vähesed õnnelikud, kes juhtusid tol päeval kultuurikeskuse kohvikut külastama, said oma seekordset lõunat nautida Procol Harumi imekauni hiti „Homburg” (eestikeelses versioonis tuntud kui „Vana viltkübar”) sissejuhatuse saatel sümfooniaorkestri jumalikus ettekandes.
„Väga mõnus on!” tunnistas Takjas õnnelikult, kui orkester pärast paar tundi kestnud proovi pausi tegi.
Kell neli algas suur ühisproov koos Gary Brookeriga, kes saabus kohale minutipealt ja koos oma mänedžeriga, kes kultuurikeskuse rõdusaali ukse enda taga kinni tõmbas. Algas töö.
Suurepäraste naisstaaride Suzi Quatro ja Bonnie Tyleri kontsert on selle loo ilmumise ajaks saanud juba säravaks ajalookilluks kuid tänane megasõu veel ees.
Haapsalu piiskopilinnuse laval näeb-kuuleb täna briti megastaare Paul Youngi ja Gary Brookerit.
Heliproovid käivad juba hommikust saadik ja kultuurikeskuses tehakse viimaseid proove.
Loetud tunnid veel ja algab Rock in Haapsalu teine vaatus.
Esimene meeldiv mulje oli, et peeti täpselt kinni alustamise aegadest, mis näitab lugupidamist publiku suhtes! Ja muidugi daamid ise… võrratu elamus!
Lemmi, kullake, miks just „Vana viltkübar”?
No see näitab ilusti linnapea vaimsete võimete lae ju ära kui ainus idee mis pähe tuli oli see et külaline tuleb täis joota.
äge kommentaar. Vastik ja üdini sisisev nagu ühele eesti krdi mutile kohane. Kui näiteks venelane pakub tere tulemast napsuna valget viina ja see on kogu maailmas tuntud traditsioon, ei kahtlusta keegi et külalist tahetakse täis joota, ka ei tule kellelgi pähe hakata kahtlema pakkuja vaimsetes võimetes. Vana Tallinn on traditsioonidega eesti naps ja sobiv pikalt teelt tulejatele ja mida nad ka väga nautisid ja mille üle oldi väga rõõmsad. Mida siis pakkuma peaks? Piima? Morssi? Seda kõike saavad nad nagunii söögi alla ja peale. Ja linnapea tegi väga hea liigutuse sellega, rahustas külalisi sest lennufirma oli suutnud kõik nende pillid… Loe rohkem »