Täna hääletas riigikogu menetlusest välja eelnõu, mille eesmärk on Eestis lõpetada 2028. aastast naaritsate, rebaste ja tšintšiljade pidamine vaid karusnaha tootmiseks, samuti nende aretamine ja paljundamine.
"On leitud, et juhul, kui ettevõte täidab loomade pidamise heaolunõudeid, siis põhjust karusloomakasvatuste keelustamiseks ei ole. Kuna karusloomakasvatustes ei saa tagada ei loomade heaolu ega pidamise nõudeid, on MTÜ Loomuse hinnangul selline seisukoht problemaatiline nii riigile kui ka karusloomakasvatajatele," teatas MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus.
“Kuna karusloomafarmidele käib heaolunõuete täitmine üle jõu ja loomade heaolu ei saa tagada isegi pidamisnõuete karmistamisega, võib karusloomafarmide keelustamine tulla isegi varem kui kümne aasta pärast. Samuti on teema üles võetud Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et farmide keelustamise protsess ja kampaania nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub veelgi intensiivsemalt,” ütles Loomuse juht Kadri Taperson (pildil).
Loomade eestkostjad toovad välja, et lisaks tuleb kindlasti arvestada asjaoluga, et noorematele põlvkondadele läheb järjest enam korda loomade heaolu.
“Seega ühiskondlik surve kasvab veelgi ja muudatusi tuleb ilmselt rohkem kui praegused riigikogulased ette oskavad näha,” ütles Taperson. “Kindlasti saab ka sügiseste valimiste eel saab noorte valijate jaoks üheks võtmeküsimuseks see, kuidas poliitikud suhtuvad loomadesse ja loodusesse.”
Kantar Emori poolt detsembri lõpus läbi viidud uuringu kohaselt ei poolda 69 protsenti Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
2014. aastal kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt üle 10 000 Eesti inimese allkirja. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on seni kogunud ligi 41 000 allkirja.
Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. Karusloomafarmide keelud on eriti tugevalt päevakorras Belgias, Saksamaal, Tšehhi Vabariigis ja Luksemburgis.
Vt ka: "Riigikogu asub hääletama karusloomakasvatuse lõpetamist"
Olengi vihane nende juhtide peale, kes nagunii ületavad kiirust (vähesed on LE korrektsed) ja üheks põhjuseks ongi see, et ei jõuta ju pidurdada, kui ootamatu takistus teele tuleb. Kuhu te kihutate inimesed. Ma olengi automaksu poolt, et igaüks ei suudaks autot ülal pidada ja just sellel põhjusel, et rikutakse eeskirju ning ei hoolita.
Kole lugu, sõidan hommuku tööle terve tee loodmade laipu täis ja enamasti karvased loomakesed, kus nüüd loomasõbrad ei protesti kimajate vastu, kes teedel hullu pannes loomi karusloomi tuhkruid, kährikuid, rebaseid, jänekseid, oravakesi hävitavad üle Eesti tuhandete kaupa. Maanteedel kiirus 60 km/h, siis saavad loomakesed autude eest plehku panna. Auu – loomakitsjad, tulge teeveerde protestima kimajate vasta. Tulemusena on liiklus turvalisem ja loomakesed jäävad elusse ja kaks ühe hoobiga
Kes maksab, tellib ka muusika!
Kas loomahull või jehoovakuulutaja ühed jobud mõlemad!
Samas on arusaamatu, miks just karusloomad on loomakaitsjate poolt sihikule võetud. Peetakse ju sigu-lehmi-kanu ning paljusid teisi loomi-linde samuti kitsastes tingimustes ning kasu saamise eesmärgil. Pole nagu kuulda olnud pikettidest nt seafarmide keelustamiseks.
Maie: kas tõesti selle saja inimese töökoha pärast peaks tapma loomi edasi? Kõik, mida me teeme, esitatatkse edaspidi “arve”.
Loomasõber, oled sa mõelnud, kui palju päevas näiteks kanu tapetakse? Ja keegi protesteeri.
Üle saja inimese saavad neis farmides tööd.On neil loomahulludel
mingit tööd asemele pakkuda?
Loomahullud ajavad jama – paljudes loetletud riikides on karusloomafarmid lubatud ja mingit rahvusvahelist survet sellele ei ole – nõutakse vaid loomade tingimuste parandamist ja järgimist . Karusloomakasvatus on maailmas pigem kasvav trend , kuna nafta ei ole igavene ja tehismaterjalid on potensiaalne prügi . Pigem võiks valitsus ärgitada karusloomafarme juurde tekkima – tekivad töökohad ja eksportturg