Enamik linnu asub veekogude ääres, nii on see terves suures ilmas. Põhjus on lihtne – aastatuhandeid olid veeteed kõige tähtsamad liiklussooned asumite vahel.
Raudteerongi, auto ja lennuki leiutamisega on pilt pöördeliselt muutunud. Kohati on juba asi nii kaugele läinud, et auto teeb rongile ära ja pole ime seegi, kui lõpuks jääb peale lennuk. Viimane rabav uudis teatas hiljuti, et 5000 Eesti lehma viiakse Kasahstani lennukitega!
Muutused transpordivõrgustikus, aga ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on paljude veeäärsete linnade struktuuri pea peale pööranud. „Magusad“ kohad veekogude kallastel on tühjaks jäänud. Pole vaja minna kaugele, et kokku lugeda Pärnu, Sauga, Audru ja Reiu jõe kallastel maha jäetud vabrikuid ja tootmishooneid, märgata ka Värati, Liu, Pärnu, Võiste ja teistel Pärnu maakonna sadamaaladel haigutavat tühjust. Ega palju parem ole tegu Haapsalus, Tallinnas ja teistel Eesti linnades.
Et aga maailmas on suurepäraseid näiteid rannikulinnade renessansist, on Uue Kunsti Muuseumil kavas koos Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu maavalitsusega maha pidada konverents „Rannikulinnade uus hingus“. Tahame Pärnumaa omavalitsustöötajatele, aga ka linna- ja maarahvale tutvustada projekte Sloveeniast, Itaaliast, Portugalist ja Tšehhimaalt, kus väljasurnud sadamad ja vabrikud on antud kultuuri, spordi ja meelelahutuse käsutusse.
Reedel, 30. märtsil algaval konverentsil tuleb muu hulgas juttu ka Veneetsia laguunis asuva Certosa saare uuestisünnist. Certosal oli sajandeid Itaalia mereväebaas, viimased viiskümmend aastat aga eikellegimaa. Inimesed sinna ei pääsenud, loodus oli ainus saare peremees ning tegi kõike, milleks päike hoogu andis. Hoonetest kasvasid läbi puud ja põõsad, enamik müüre varises kokku.
Selle sajandi alguses andis riik Certosa saare sihtasutusele Vento di Venezia, kes hoonestusõiguse alusel on lubanud muuta nii Certosa kui ka naabruses asuva St. Andrea saare kultuuri ja spordi Mekaks.
Projekti juht Alberto Sonino ning Veneetsias asuva üleilmse veeäärsete linnade liidu esimees Marta Moretti tutvustavad Pärnu konverentsil lisaks Certosa taassünnile ka teist hiigelprojekti, mis kaitseb UNESCO pärli – ajaloolist Veneetsiat – üleujutuste eest.
Nagu juba öeldud, on probleemid sarnased mujalgi. Fernando Pessao ülikooli ja Ljubljana ülikooli professorid kõnelevad konverentsil Portugali ja Sloveenia mereäärsete linnade kinniehitatud rannaalade avamisest rahvale ning sellega seonduvatest probleemidest. Neile sekundeerib Machala Branislav Praha Karli ülikoolist, kes muretseb tänase olukorra pärast Doonau-äärses Bratislavas. Ka Pärnul ja Sindil on, mille üle mõelda, sest endiselt on siin kilomeetrite kaupa rannajoont veel mõtestamata.
Rannikulinnade hoidmisest üleujutuste eest ning lagunevate sadamate taaselustamisest räägivad Haapsalu linnaarhitektid Anu Joost ja Tõnis Padu ning nende Pärnu ametivend Karri Tiigisoon. Üle-eestilises mastaabis käsitlevad teemat Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase ning Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.
Iga uus mõte, mis kõlab konverentsil, võib teha meie elu paremaks.
Mark Soosaar,
korraldaja
Teemad ja esinejad
* Elust Eesti veeäärsetes linnades ja asumites – keskkonnaministeeriumi esindaja
Vt: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv üleujutusohuga riikidele 2007/60/EÜ
Külalismaade presentatsioonid:
* Ülemaailmne veeäärsete linnade liit ja WARE programm – liidu tegevjuht Marta Moretti (Veneetsia)
* Veneetsia laguunis asuva militaarsaare Certosa ümbersünd kultuuri- ja spordisaareks – projekti autor Alberto Sonino
* Üleujutusohuga linnade tulevik Doonau kallastel (Bratislava näitel) – Praha Karli ülikooli professor Machala Branislav
* Aadria mere rannikulinnade regenereerimine Sloveenias – Ljubljana ülikooli professorid Lucija Ažman Momirski, Tomas Berèiè ja Gašper Kociper
* Portugali sadamalinnade uued planeeringud – Fernando Pessoa ülikooli professorid Filipa Malafaya ja José Manuel Pagés Madrigal
* Haapsalu mured ja rõõmud – Haapsalu linnaarhitektid Anu Joost ja Tõnis Padu
* Uus hingus endistel Pärnu sadamaaladel, tööstuspiirkondades ja rannakarjamaadel – Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon
* Pärnu kui moodsa linna imagoloogia Olev Siinmaa 1930ndate kavade alusel – kunsti- ja arhitektuuriajaloolane Triin Ojari
* Pärnu maakonna veeäärsete asumite tulevik – Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase
* Eesti arhitektide ees seisvatest ülesannetest rannikulinnades – EAL esimees Peeter Pere
* Ümarlaud – visioonid koostööks teiste Läänemere-äärsete riikidega
Konverents on avalik. Peamisteks sihtgruppideks on Pärnumaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Saaremaa omavalitsuste juhid, volikogude liikmed, planeerimisspetsialistid, arhitektid, keskkonna- ja muinsuskaitsetöötajad.