Lääne Elu on kahes lehenumbris kirjutanud Leader-projektide rahastusest. Valitud võimalus – lugeda projektid valdade kaupa kokku, arvutada välja igasse omavalitsusse tulev toetuste kogusumma ja panna vallad selle järgi ritta – on vaid üks paljudest.
Võib-olla pole see parim. Valitud on see aga sellepärast, et pakkuda omavalitsustes mõtteainet ja anda üksikuist projektidest kirjutamise asemel teemale mingitki üldistusjõudu. Ühesõnaga kujundada tervikpilti.
Kindlasti aga ei peaks võtma Leader-rahastust ennast kui pimedat võidujooksu, kes saab rutem ja rohkem, ega ritta pandud valdu paremusjärjestusena. See on lihtsalt järjestus, niisugune, nagu ta sel hetkel just on.
Kindel on see, et palju toetust saanud vallas elu edeneb, järjestust vaadates ei tohiks aga kindlasti unustada, et see käib ÜHE aasta kohta. Aastad teatavasti pole vennad ja see, kes saab ühel aastal enim toetust, ei pruugi seda saada teisel aastal. Kus on ühel aastal tehtud rohkem, seal tehaksegi teisel aastal vähem, ja vastupidi.
Nii ei näitagi rahastatud projektide rohkus või kasinus veel iseenesest kellegi tublidust või kehvust, sest sellel, miks mõnest paigast on vähem projekte, võib olla vastandlikke põhjusi.
Muidugi on võimalik, et seal elavad loiud või teotahtetud inimesed. Sama võimalik aga on ka see, et vald on nii heal järjel, et kohapeal tehtav saab valmis oma, mitte toetusrahaga.
See, miks on ühes paigas nii või teises naa, jäägugi kohapealsete inimeste otsustada nagu ka põhjustest vajadusel järeldusi teha.
