Vormsi. Foto: Urmas Lauri
1. oktoobriks pidid haldusreformi seatud tingimustele mittevastavad omavalitsused alustama ühinemisläbirääkimisi. Läänemaa omavalitsustest peavad naabritega läbirääkimisi kõik mandriomavalitsused, mõni neist korraga mitmes suunas. Vormsi vald ühinemisplaane ei pea, sest merelisel väikesaarel asuval vallal pole vaja kellegagi ühineda.
„Seis on lootustandev, kohati ka väljakutsuv,“ ütles rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner Lääne Elule. Valneri sõnul on valdav osa haldusreformi nõuetele mittevastavaid omavalitsusi ühinemisläbirääkimisi alustanud, kümmekond valda pole seda seni veel teinud. Ühinemisläbirääkimisi ei pea Läänemaalt vaid Vormsi. Valneri sõnul ei pea Vormsi kellegagi ühinema, kuid vald peab valitsuselt teaotlema eristaatust.
Vormsile on haldusreformi kavas koos Ruhnu, Kihnu ja Muhu vallaga antud luba taotleda merelise väikesaare valla staatust.
„Meie ainus reakstsioon oli siis, kui Kullamaa tegi Suur-Läänemaa moodustamise ettepaneku [Suur-Läänemaa vallaks oleks ühinenud kõik praegused Läänemaa omavalitsused]. Siis oleksime olnud nõus asja arutama, mis aga poleks tähendanud, et me oleksime nõus olnud liituma,“ ütles Vormsi vallavanem Tanel Viks. „Kui see [Suur-Läänemaaks ühinemine] vaibus, pole meil enam seda teemat enam üles tõstetud.“
Merelise väikesaare valla staatuse taotlus on praegu Vormsis koostamisel. „Eelnõu koostamisega oleme juba alustanud,“ kinnitas vallavanem Viks. Volikogu peab erisuse taotluse kinnitama ning taotlus tuleb detsembri lõpuks vabariigi valitsusele esitada.
2016. aasta märtsis valitsuse heakskiidu saanud haldusreformi seaduse eelnõuga määras valitsus kriteeriumiks, millele omavalitsused peavad vastama, elanike arvu alampiiri 5000 elanikku 1. jaanuaril 2017.
Haldusreformi erandid
Eranditena lubab eelnõu väiksemat elanike arvu
- merelistele väikesaartest valdadele (Ruhnu, Kihnu, Vormsi ja Muhu),
- hajaasustusega valdadele pindalaga vähemalt 900 ruutkilomeetrit,
- vähemalt nelja kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse ühinemisel, juhul kui sünnib vähemalt 3500 elanikuga omavalitsus,
- juhul kui vabatahtliku ühinemise läbirääkimiste ajal oli ühinevates omavalitsustes üle 5000 elaniku, kuid see väheneb 2017. aastaks alla selle piiri. Ühtlasi seadis valitsus põhimõttelise eesmärgi jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.
Haldusreformi ajakava
I reformi omaalgatuslik etapp
- kuni 1.01.2017 – omaalgatuslike ühinemiste ettevalmistamine
- 01.07.2016 – jõustus haldusreformi seadus ning kriteeriumid
- 01.10.2016 – kriteeriumitele mittevastavate omavalitsuste tähtaeg läbirääkimiste alustamiseks
- 01.01.2017 – tähtaeg volikogude ühinemise otsuste taotluse esitamiseks maavanemale
- 01.02.2017 – Vabariigi Valitsuse määrus omaalgatuslike ühinejate kinnitamiseks (ühinemised jõustuvad kohalike omavalitsuste valmistega 15.10.2017)
II Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste etapp
- 01.01.-15.07.2017 – Vabariigi Valitsuse poolt ühinemiste ettevalmistamine ja algatamine
- 15.02.2017 – Vabariigi Valitsus teeb omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks
- 15.05.2017 – omavalitsuste tähtaeg arvamuse esitamiseks Vabariigi Valitsuse ettepanekule
III ühinemised jõustuvad kohalike omavalitsuste valmistega 15.10.2017
See nn.haldusreform on refi ja sotside valitsuse räige jõu kasutamine seaduslikult valitud volikogude vastu,et ka kohalikul tasandil võim enda kätte saada. Suletakse veelgi koole ja pääastekomandosid,investeringud aga lähevad eelkõige keskustesse ning kaob kohalik otsustsõigus.