President Ilves emadepäeval: jagugu emade tarkust meie tegemistesse

Toomas Hendrik Ilves. Foto: Joanna Jõhvikas
Vabariigi President emadepäeval 8. mail 2016 Estonia kontserdisaalis

Kallid pidupäevalised – head emad ja vanaemad.

Tänasele kõnele mõeldes lasksin peast läbi teemad, millest olen emadepäeval varem siinsamas rääkinud. On olnud juttu palgalõhest ja hariduse väärtustamisest, aga ka meeste tervisest.

Ent eelkõige olen rõhutanud vajadust märgata pidevalt seda viisi, kuidas emad asju teevad ja küsimusi lahendavad. Et paneksime seda tähele ja räägiksime sellest sagedamini kui kord aastas kaunil kevadpäeval.

Me armastus, tähelepanu ja tänu ei pea ega saagi väljenduda vaid laulusalmis, lillekimbus või emadepäeval koos veedetud hetkedes.

Tegelikult on küsimus hoiakus ja suhtumises. Selles, kuidas me oma elu elame, seda korraldame ja sellest räägime. Kas armastavate emade kombel lugupidavalt ja lahendusi leides? Või pigem süüdlasi otsides ja vastandudes?

Eesti viimast aastat iseloomustavateks märksõnadeks on olnud „hirm“, „mure“ ja „vastasseis“. Sõjapõgenikud, täisealiste vabadus valida elukaaslast. Viimastel kuudel on üha ägedamas meeleolus jutuks tulnud ka Eesti koolide rahastamine. Hulk emotsionaalseid küsimusi ripub juba tükimat aega me kõigi silme all nagu nöörile riputatud pesu.
Kaugele ja pea kõigile on näha, et see pesu on must. Aga ta ripub, sest pesijaid ei paista. Vaieldakse hoopis selle üle, kes need riided ära määris ja kes peab nüüd pesupulbri valima. Nagu oleks seesugusest arutelust mingit kasu. Ei ole.

Rääkides seda mõistujuttu, mis ometi lihtsalt äratuntav, ei vaata ma otsa emadele, kelle hoolde pesupesemise töö üldjuhul Eesti kodus jäetakse. Aga seda tean ma küll, et ükski päris perenaine sellist korralagedust ei salli, ammugi ei tee ta katset musta pesu voodi alla või kapipõhja toppida. Emade igapäevane hool ei lase tegemata töödel lõputult kuhjuda.

Eks igaühel meist on ju võtta elulisi näiteid, kuidas isa midagi pikalt selgitas, kuni lõpuks ärritus ja loobus. Aga ema tõttas ligi ja aitas. Õpetas kingapaelu siduma. Patsi ja pannkooki tegema. Korrutustabelit. Lihtsad asjad. Lapsele ehk alguses mitte, aga ema mõistev toon ja kannatlikkus tõid alati lahenduse, uue teadmise või oskuse.

Me võiksime ka niinimetet riigielu küsimustes tasakaalukamad olla. Julgeda õpetada ja tahta õppida. Kingapaelad peavad ka siin kinni ja pesu puhtaks saama. Tüli ja vastupunnimine ei tee neid tegemisi kergemaks ega too vajalikke oskusi kiiremini kätte. Ka venitamine ei aita, sest kui koogi liiga kauaks pannile või supipoti tulele jätad, siis läheb toit hukka.

Jagugu emade tarkust meie tegemistesse. Eesti tegemistesse. Uskuge, nad oskavad seda tähele panna ja hinnata.

Ilusat emadepäeva ja kaunist kevadet teile, kallid emad ja vanaemad, head naised ja kogu hea Eesti rahvas.

Tänan.