Endel Susi. ARVO TARMULA
Selle aasta vabariiklikelt võistlustelt kergejõustikus on toodud Läänemaale ohtralt medaleid. Eesti noorte meistrivõistlustel saavutati 18, Eesti 14. suvemängudel 15 auhinnalist kohta. Põhjust rõõmustamiseks paistab olevat ja Lääne Elus ilmuski uudis, et kergejõustik, spordi kuninganna, võib rõõmustada.
Kui aga süüvida, tuleb tõdeda, et pilt pole nii roosiline ehk võib tõdeda, kuningannal on külm. Nendest 18 medalist 6 läheb Audentese spordigümnaasiumis õppijate arvele, kes kuuluvad Haapsalu kergejõustukuklubisse. Haapsalu kergejõustikuklubis treenijate arvele jääb 3 medalit, 4 läheb jooksuklubile Tempo, 5 Läänemaa kergejõustikuklubile. Kaks viimasena nimetatud klubi tegelevad põhiliselt vastupidavusaladega.
Kergejõustik on vaeslapse osas
Kunagi, kui ehitati universaalhall, lubati, et järgmises etapis tuleb sinna ka 200 m ringrada. Nagu viimase aja väljaütlemistes on kõlama jäänud, järgmise etapina tuleb hall hoopis vehklejatele. Kindlasti on vehklejad selle ära teeninud oma viimase aja saavutustega. Ent kestvusjooksjatel ja kiirkäijatel on samuti noorte osas saavutusi. Need jäetakse uuesti vaeslapse ossa.
Treener Mihhail Jutkini õpilased on saavutanud auhinnalisi kohti ka Baltimaade noorte matškohtumisel. Jutkinile on Nikolai kooli aulat ja koridore kasutades loodud võimalus talvel harjutada 130meetrisel ringrajal. Peale Nikolai kooli on seal harjutanud ka tänavune Läänemaa ühisgümnaasiumi vilistlane, Eesti takistusjooksu medaliomanik Igor Skatško jt. Ka Läänemaa kergejõustikuklubi on Nikolai kooli võimalust vahel kasutanud, kuigi kivipõrand pole kõige õigem harjutamise koht, aga parema puudusel ajab asja kuidagi ära.
Nikolai kool ühineb kolme aasta pärast Haapsalu põhikooliga Kuuse tänaval. Sellisel juhul kaob vastupidavusalade harrastajate viimanegi majasisene harjutuspaik. Mingi võimalus harjutada on Haapsalu spordihoone 100meetrisel rõdul. Seal on rõdu täisnurkade tõttu keeruline näidata vajalikku kiirust. Kunagi oli plaanis muuta need nurgad ovaalseks, kuid leiti, et ümberehitus läheb kulukaks. Loota tasub, et äkki leitakse nüüd lahendus, kuidas nurgad ovaalseks muuta.
Haapsalu põhikool vajab võimlat
Kui rääkida koolilastest, siis see mõte igatahes hea ei ole, et Haapsalu põhikoolile võimlat ei tule ja lapsed hakkavad tundides käima Haapsalu spordibaasides. Peale liiklusohutuse on ka risk noorte tervisele. Näiteks Nõva põhikooli laste kehalise kasvatuse tunnid on umbes 30 m kaugusel endises kultuurimajas, mis nüüd on võimla. See tekitas lastel palju külmetushaigusi. Vahepeal oli Nõval plaan kool ja võimla ühendada galleriiga, et vältida laste haigestumisi, aga nagu ikka, jäi lahendus raha taha.
Haapsalu põhikooli ja spordibaaside vahel on tunduvalt suurem vahemaa kui 30 meetrit, peale selle tuleb kaks korda sõiduteed ületada. Tasuks mõelda, kas tähtis on rahaline kokkuhoid või laste tervis ja ohutus! On ennekuulmata mõte jätta põhikool võimlata. Igal juhul toetan põhikooli võimla olemasolu.
Talviste harjutamistingimuste kõrval sõltub kergejõustiku edu ka organisatsioonilisest tegevusest. Kui Eesti teistes maakondades selgitatakse noorte meistrid ka keskkooli/gümnaasiumi osas, siis Läänemaal ainult põhikooli osas. Ilmselt on see kergema vastupanu teed minek, sest vanemate klasside laste huvid võivad olla muud. Milleks meil siis igasugu liidud, kui ei suudeta küsimust positiivselt lahendada ega lapsi vastavalt motiveerida?
Koostöö lonkab
Ette heita oleks paljut, kas või maakonna kergejõustikuvõistkonna kokkupanekut Eestimaa suvemängudeks, kus seekord oli võimalus võita võistkondlikult nii Haapsalul kui ka Läänemaal. Võistkonna komplekteeris inimene, kel olid ainult oma huvid ja kes teistega nõu ei pidanud. Ka kontroll selles osas oli pealiskaudne.
Läänemaa katusorganisatsioonil Läänelal oli tähtis kokku saada raha, et paljudel aladel osaleda. Selleks projekte kirjutades kulus kogu peasekretäri energia. Minu teada suhtus ka Läänemaa omavalitsuste liit mängude toetamisse leigelt. Paljudes omavalitsustes puudub otseselt sporti koordineeriv inimene või on see ülesanne pandud mõne asetäitja ülesandeks, kel niigi suur töökoormus.
Nii need lüngad tekivad ja paremat oodata polegi võimalik.
Üks väike kivi ka Lääne Elu paberlehe pihta, kes ei avaldanud, et Karl Koha odaviske tulemus 63.91 on Lääne maakonna rekord, mis ületab 16 aastat Toomas Jõeveele kuulunud rekordi 169 cm võrra.
Endel Susi
Ühiskondlikul alusel ehk tasuta töötav treener