Nii Haapsalu Promenaadil jalutaja kui ka peatänaval uitaja iga sammu jälgivad turvakaamerad. Mis saab nendega tehtud salvestistest? Kas nende paigaldamine on õigustatud?
Kui videokaamera salvestab avalikku ruumi, peab kaamera juures olema märge, kellele kaamera kuulub ja kuidas kontaktisikuga ühendust leida. Haapsalu Promenaadil salvestab kaheksa linnavalitsusele kuuluvat turvakaamerat. Varem oli neid rohkemgi, aga kuursaali rentniku vahetusega on osa nüüd maha võetud.
Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul lasi linnavalitsus turvakaamerad Promenaadile paigaldada mõne aasta eest, et ära hoida vandalismi. Paaril korral on neist vandaalide tabamisel ka abi olnud. Kaamerate märgistamisest polnud Vikman aga kuulnudki.
„Siis peame märgistama,” ütles Vikman. „Firma, kes need paigaldas, kinnitas, et kõik on seaduspärane.”
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja ütles, et kuigi Haapsalu Promenaadil asuvad turvakaamerad pole märgistatud, pole nad sellepärast veel ebaseaduslikud. Küll aga eksib Haapsalu linnavalitsus märgistamise nõude vastu.
USS Security Haapsalu piirkonnajuhi Tiit Moori sõnul on linnapiiril silt, et kogu linnas on videovalve. Samasugused hoiatused ka Promenaadil. Sellest peaks Moori sõnul piisama.
Liivoja soovitas neile siltidele lisada kaamera omaniku nime ja kontaktandmed. Siis peaks kõik seadusega kooskõlas olema.
Märgistust ei ole vaja, kui kaamera on näiteks pangamaja või kohviku küljes, sest igaüks saab aru, et ükski võõras ei saa neile majadele kaamerat paigaldada. Vähemalt on selge, kelle käest infot küsida. Samuti ei tule märgistada riigiasutuste paigaldatud kaameraid ega neid, mis ei salvesta avalikku ruumi. Näiteks eramaja külge pandud kaamerat, mille vaateväli ei ulatu avalikku ruumi. Kui kaamera näitab ka tänaval või mujal avalikus ruumis toimuvat, tuleb kaamera märgistada. Seadust rikutakse ka juhul, kui tegemist on varjatud kaameraga.
Kokku on Haapsalus umbes 30 turvakaamerat. Ka Haapsalu peatänava kohvikute ja poodide küljes on hulk kaameraid, mis salvestavad palju laiemat territooriumi kui äri ukseesine, mis oleks otseselt hädavajalik.
Miks on vaja märgistada
Igal inimesel on õigus teada, kui teda filmitakse, see tähendab tema isikuandmete töötlemist.
„Siis teab inimene, et ta võib kaamera ette jääda,” põhjendas Liivoja teavitamise vajadust. „Kui ta ei soovi kaamerapildile jääda, võib ta valida teise tee.”
Kontaktandmeid on vaja, et inimene saaks soovi korral kaamera omanikuga ühendust võtta ja vaadata, kas teda on jäädvustatud.
„Isikul, kes kahtlustab, et tema andmeid töödeldakse, on õigus pöörduda andmete töötleja poole, et näha enda kohta käivat infot,” selgitas Liivoja. „Seadus kohustab näitama andmete subjektile tema kohta käivaid andmeid.”
Liivoja sõnul kehtib see nõue mõistlikkuse piires ja põhjendatult. Näiteks kui keegi tahab teada, kas tema viibimine kohvikus on jäädvustatud, võib ta nõuda salvestise ülevaatamist. Oma viibimist kohvikus saab ta tõendada makstud arvega.
Igaüks, kel mõte pähe tuleb, salvestist ei näe. See läheks vastuollu teiste inimeste huvidega, kes on samuti videosse võetud.
Salvestisi ei tohi levitada
Haapsalu linnavalitsuse kaamerate Promenaadi ülesvõtted säilivad nädal aega. Vikman lisas, et vaatamiseks peab ametnik minema kuvariga kaamera juurde, sest netiühendus hästi ei toimi.
Liivoja sõnul ei tohi internetti riputada mitte ühtki salvestist, millel jäädvustatud inimesed on äratuntavad. „Isegi juhul, kui salvestise omaniku arvates on tegemist seaduse rikkumisega,” ütles Liivoja. Kuriteokahtluse korral tuleb salvestis edastada politseile.
Seetõttu rikkus möödunud kuul seadust ka Müüriääre kohvik, kui lisas Facebooki pildi kambast, mille üks liige oli lõhkunud kohviku lillepoti.
Kohviku omaniku Rein Vatku sõnul soovisid nad teada saada, kes on lõhkuja, ja et tegemist ei olnud nii suure asjaga, eelistasid nad pildi abil ise neile kahju teinud inimese tuvastada. See neil ka õnnestus.
„Netti panek on ülemäärane eraellu sekkumine,” ütles Liivoja. „Omakohut demokraatlikus riigis ei kasutata.”
Miks on pildid endiselt sotsiaalmeedias üleval, Vatku öelda ei osanud, kuid ta lubas, et võtab need maha ja edaspidi annab sellesarnased juhtumid politseile üle.
Liivoja ütles, et kaamera omanik peab olema valmis oma tegude eest vastutama.
Ei tasu üle pakkuda
Andmekaitse inspektsioon soovitab kaamera paigutuse hästi läbi mõelda, et teisi inimesi ülearu mitte riivata. Selleks saab teha kaamera vaatevälja nii kitsaks, et vara oleks kaitstud ja ülemäärast filmimist ei ole. Probleemi pole ka siis, kui pilti ei avalikustata. Kui salvestist vaatab vaid turvameeskond, kes seda vara kaitseb, ei saa kellegi eraelulisi huve riivata.
„Küsimus on avalikustamises ehk isikute tuvastamises,” toonitas Liivoja.
Liivoja möönis, et inspektsioon ei suuda ega olegi mõtet jälgida kõiki kaameraid. Küll aga reageerib inspektsioon kaebuste peale. Avalikus ruumis töötavate turvakaamerate kohta kaebusi ei ole esitatud. Probleemiks on olnud töökohal ja koolitunnis filmimine. Andmekaitse inspektsioon ei ole lubanud salvestada koolitundi, sest see seaks lapsed ja õpetajad liigse pinge alla. Lubatud on panna kaamerad koolimaja ümbrusse ja koridoridesse. Siis aga peavad kõik töötajad, lapsed ja lapsevanemad sellest teadlikud olema.
Valvekaamerad Aafrika rannas. Fotod: Arvo Tarmula
Lugupeetud Tont. Said Minust valesti aru, kaamerad Mind ei häiri, lihtsalt teeb murelikuks nn. Ausad inimesed, kes kaamerast saadud infot töötlevad.
PS. Tore, et pead ennast ausaks ja eksimatuks.
Edu Haapsalu inimestele.
Sm. Valdo,ausaid inimesi kaamerad ei häiri, mind ja mu peret ka mitte.Küll aitavad nad palju pättide tabamisele kaasa. Kaamerad võiks olla linnapiiril ka.
Nii kaob Haapsalu privaatsus. Pole olemas ausat inimest, kes kaameratest saadud infot ei võiks kasutada omakasuks ära. Näeme ja kuuleme kuidas inimeste ellu tükitakse läbi meedia. Haapsalu väike linn ja kõik tunnevad kõiki. PS. Kindlasti peletame eemale nende kaameratega ausaid inimesi. Kes sooviks, et teda jälgivad kaamerad puhkuse aeg – Me kõik eksime vahel, sest oleme inimesed.
Mitte, et Ma kaamerate vastu oleks aga ei usaldaneid inimesi, kes seda infot töötlevad.
Lugupidamisega Valdo.
Kaamera fikseerib avalikus linnaruumis toimuvat. See ei ole kellegi privaatala.
mina aru ei saa miks peab neid inimesi kes ei taha et neid igal pool filmitakse kohe foobikuteks, ebanormaalseteks ja juuatäis hälvikuteks sõimama. Põhiseaduslikud õigused peaksid ikka tavakodanikule kättesaadavad olema.
on kaameratest häiritud isikud, kes ei ole seaduskuulekad või kipuvad purjus peaga mõnikord tükke tegema. Igasugused LIIDERDAJAD muidugi ka.
Minnakse ikka hulluks ära.
Mis järgmiseks? Fotokaameraga avalikus ruumis pilti tehes peab kandma silti enda kontaktandmetega?
Kas kaamera on aidanud tabada purskkaevu pesuvahendi kallaja?
Pätt ei ole, sigadusi ei tee, kaamerad ei häiri.
Kellelegi on neid neid kaameraid ikka väga tarvis ja saada linnalt pappi nende valvamiseks. Nüüd käiab siin äraosatetud ajakirjaniku kaudu fooni et neid on ikka väga tarvis ja ilma nendeta ei saa enam elada. No kuda see kaamera omanik millegi eest vastutab. Vatku juhtum ju kinnitab et ta ei saa aru misa asi see vastutus on. teiseda on sama sugused. Pangu see kaamera raha parem kodanikuühiskonna arengusse ja ühiskondliku kontrolli meetmete arengusse.