ISESEISEV HAIGLA KAOB: Haapsalu allkirjastab haigla lepingu

Arstid operatsioonil. Foto: Arvo Tarmula

Reedel allkirjastavad Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Tõnis Allik dokumendid, mille põhjal moodustub uus sihtasutus Läänemaa haigla.

Asutamisdokumente on kolm: asutamisotsus ja -leping ning uue sihtasutuse põhikiri. Kõik need dokumendid on saanud ka Haapsalu linnavolikogu ja vabariigi valitsuse heakskiidu. Vikman annab asutamisdokumentidele allkirja seepärast, et Haapsalu linnapea Urmas Sukles on Brüsselis Euroopa regioonide komitees.

1,25 miljonit eurot

Haapsalu linn kui praeguse haigla omanik annab uuele sihtasutusele üle haigla kui tervikliku ettevõtte. Läänemaa haigla kui majandusüksus läheb uuele sihtasutusele üle koos kõigi õiguste, kohustuste ja lepingutega, et haigla saaks jätkata katkestuseta oma tegevust. Regionaalhaigla annab sihtkapitaliks 500 000 eurot ja kahe aasta jooksul veel 750 000 eurot. Selle raha eraldas PERHile valitsus.

Regionaalhaigla projektijuht Meelis Roosimägi selgitas, et 1,25 miljonit eurot on mõeldud investeeringuiks. Investeeringuraha jagamise aluseks on arengukava, aga seda veel tehakse.

„Tahame uue sihtasutuse jõustada 1. märtsist,” ütles Roosimägi. Siis rakendub töösse ka sihtasutuse uus nõukogu ja uus juhatuse liige.

Sihtasutuse põhikirja kohaselt on nõukogus viis liiget: kaks Haapsalu ja kolm regionaalhaigla poolt. Haapsalu esindajaiks määras linnavolikogu Urmas Suklese ja pererarst Helle Saarsoo. Mõlemad on ka praegu haigla nõukogus. Regionaalhaigla poolt on nõukogus Roosimaa, PERHi juhatuse liige ülemarst Andrus Remmelgas ja PERHi finantsdirektor Ebe Nõmm. Remmelgas on aastaid olnud Läänemaa haigla nõukogus.

Nõukogu esimehe määrab PERH ja tõenäoliselt saab selle koha Roosimägi. „Selline plaan on, et mulle see kohustuseks tehakse,” ütles Roosimägi.

Uue nõukogu esimese koosoleku teemadeks pakkus Roosimägi haigekassa lepingu ja haigla eelarve.

„Selles lepingus ei ole midagi meeldivat mitte ühelegi Eesti haiglale,” ütles Roosimägi haigekassa lepingu kohta. „Ambulatoorsete ravijuhtumite arv kasvab, statsionaari poole pealt kõik kaotavad.” Roosimägi lausus, et meditsiin muutub, paljut saab teha päevaravis ja ambularoorselt, nii et statsionaarne ravi saabki väheneda.

Mis hakkab juhtuma

„Lubadus on antud, et läheb paremaks, saame parema teenuse,” ütles Haapsalu volikogu esimees ja praeguse haigla nõukogusse kuuluv Jaanus Karilaid. Ta lootis, et kontroll ravi üle paraneb, sellega koos paraneb ka ravi kvaliteet ja patsientide kohtlemine.

Karilaid möönis, et praegu maksab usaldus, aga ta lisas kohe: „Miks peaks riigihaigla meiega siin rehepappi tegema?”

PERHi juhataja Tõnis Allik ütles detsembris Haapsalu volikogus, et esimestel kuudel püütakse juurutada PERHi juhtimismehhanisme ka Läänemaa haiglas. Patsientide põhivõiduna nimetas Allik, et ravi peab toimuma õigel ajal ja õiges kohas. Ravi, mida on mõistlik ja võimalik korraldada Haapsalus, tehakse Haapsalus. Kui patsiendi probleemi saab lahendada ainult Tallinnas või Tartus, jõuab patsient sinna vastuvõtule, ravile või operatsioonile.

Roosimäe sõnul kohustub PERH arvestama Läänemaa haigla vajadusi. Ta lisas, et ambulatoorsete vastuvõttude korraldamisel on PERH abiks. PERH on lubanud arvestada oma kaadri valikul ka Läänema haigla vajadusi.

„Kasutame ära meie kogemusi, et Läänemaa haigla paremini toimima panna,” ütles Roosimägi. Ta lisas, et üks ühele midagi üle võtta ei saa, kõik tuleb sobitada väikesele haiglale kohaseks.

„Oleme seadnud eesmägiks, et Läänemaa haigla tegusteks üldhaiglana edasi nende erialadega, mis praegu on,” ütles Roosimägi. „Saame tegelda personali ja koolitusega, teha tööd ravikvaliteedi parandamiseks.”

Raplas tekkis tõrge

Nii nagu Läänemaa haigla, pidas liitumiskõnelusi ka Rapla haigla. Läbirääkimised olid jõudnud üsna lõpule, kui jaanuari lõpus tekkis tõrge. Rapla haigla omanik Raplamaa omavalitsuste liit leidis, et uue sihtasutuse nõukogus peaks olema kolm omavalitsusliidu esindajat, mitte kaks, nagu varem kokku lepiti.

Teine tülikoht on maa. Raplamaa Sõnumid kirjutas, et haiglale kuuluv maa pidi jagatama kaheks: üks osa uuele sihtasutusele, teisele planeeris Rapla vald uut hooldekeskust. PERH aga ei tahtvat sellest midagi kuulda, haigla peaks uude sihtasutusse astuma kogu talle praegu kuuluva maaga.

„PERH on andnud mõista, et kui haigla ei astu uude sihtasutusse kogu maaga, tuleb läbirääkimistega jälle otsast peale alustada,” seisab Raplamaa Sõnumeis.

Lehte Ilves