Valitsus kärpis erivajadusega õpilaste raha (lisatud haridusministeeriumi kommentaar)

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Taebla kooli lihtsustatud õppekavaga klass 031Taebla gümnaasiumi käsitöö ja kodunduse õpetaja Aili Kaur küpsetas eile koos lastega kooki. Riik kärpis lihtsustatud õppekavaga laste õpperaha ja vald peab nüüd seda laste õpetamiseks juurde maksma. Foto: Urmas Lauri

Haridusministeeriumi otsus vähendada erivajadustega laste õppe rahastamist neelab omavalitsuste rahakotist kümneid tuhandeid eurosid.

Hariduslike erivajadustega laste tarbeks saab kool moodustada kaht tüüpi klasse: väike- ja lihtsustatud õppekavaga (LÕK) klasse. Neis õpivad lapsed, kellele ei ole tavaõppekava jõukohane või vajavad nad individuaalset õpet. Sellisesse klassi ei määra last mitte kool, vaid maakondlik või riiklik komisjon.

Seni sai väikeklass riigilt täisrahastuse, kui seal õppis vähemalt kolm õpilast, LÕKi klass sai täisrahastuse, kui seal õppis vähemalt viis õpilast. 1. jaanuarist saab väikeklass täisrahastuse siis, kui seal õpib vähemalt neli õpilast, LÕKi klass siis, kui seal õpib vähemalt 12 õpilast. Täisrahastus tähendab õpetaja palka. Nüüd peab palga leidma oma eelarvest.

Lääne-Nigula ministeeriumis

Lääne-Nigula vallas jääb lihtsustatud õppekava järgi õppivate laste pealt tänavu saamata 30 000 eurot. Vallas on kaks LÕKi klassi: Orul ja Taeblas. Mõlemas klassis õpib kuus last. Nii tekkiski 1. jaanuarist seis, kus kahe eri kooli klasside peale eraldab riik ühe õpetaja palgaraha, puudujääva 30 000 eurot peab aga leidma vald.

Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on 30 000 eurot keset õppeaastat väga suur summa. Jaanuaris käis vallavanem koolijuhtidega ministeeriumi ametnike jutul eesmärgiga jätkata vana rahastamist vähemalt õppeaasta lõpuni. Vastus oli Lõhmuse sõnul ebaselge.

„Ametnike vastus oli, et raha ei ole ja kõik. Või et võidakse ju raha leida, aga see tuleb kellegi arvel,” ütles Lõhmus.

Klassid oleks võimalik sulgeda, et lapsed hakkaksid käima tavaklassis, või moodustada kahe kooli peale üks klass. Neid võimalusi Taebla gümnaasiumi direktori Jaanus Mägi sõnul soovitatigi.

Lõhmuse sõnul ei tule kumbki võimalus keset õppeaastat kõne alla. „Me ei saa keset õppeaastat kahe kooli hästi toimivat süsteemi lõhkuda. Tavaklassi neid lapsi aga panna ei saa,” ütles Lõhmus.

Tavaklassi integreerimist ei pea võimalikuks ka Mägi. „See peaks olema imeinimene, kes need ära õpetaks,” ütles Mägi. Mägi sõnul oleks tavaklassis vaja sel juhul palgata abiõpetaja, aga selleks ei ole raha.

Nüüd tulebki Mikk Lõhmusel leida raha õppeaasta lõpuni ja siis aru pidada, kuidas tuleval õppeaastal jätkata.
Lõhmus ütles, et talle jääb vägisi mulje, nagu püüaks riik õpetajate palgatõusu igalt poolt mujalt kokku korjata, nii et palk tõuseb, aga kannatavad muud valdkonnad.

Haapsalu hädas

Haapsalu linnal jääb uue rahastamismudeli tõttu 2015. aastal saamata 9000 eurot. 13 lapse pealt annab riik omavalitsusele veidi üle kolme klassi raha. Tegelikult on klasse neli: üks algkoolis (3 last), üks Nikolai koolis (3 last) ja kaks klassi põhikoolis (4+3 last).

Nii kogunebki nelja klassi peale 2,5 õpetaja palk, õpetada tuleb aga nelja klassi. Lääne maakonna haridusjuhi asetäitja Anneli Vaarpuu seda õigeks ei pea. „See, et klassis on vähem lapsi, ei tähenda, et õpetaja töötaks poole kohaga,” ütles Vaarpuu.

Probleem võimendub seda enam, et haridusraha nagunii napib ja lõtkuraha ei ole ei linnal ega koolidel. „Kui omavalitsuses on kas või üks laps, keda pole võimalik tavaklassi panna, peaks selle lapse pealt saama täisrahastuse,” ütles Vaarpuu.

Praegu riik ühe lapsega väikeklassi üldse ei rahasta. Ministeeriumi eesmärk on, et moodustataks täisklasse või integreeritaks lapsi tavaklassidesse.

Haapsalu põhikoolis jääbki kahe õpetaja palgast puudu üks laps. „Mis siis teha, kui on kolm last? Kas ma lähen ja püüan tänavalt ühe juurde? Mul ei ole ju võtta. Ma ei saa ühte klassi likvideerida. Ma ei saa kahte klassi kokku panna, sest nad on väikeklass,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni.

Haapsalus puudub ka võimalus kahe kooli väikeklassi lapsi liita. „Ma ei saa ka jaanuaris, keset õppeaastat panna kokku Nikolai koolis vene keeles õppivat last ja põhikoolis eesti keeles õppivat last,” ütles Mahoni.

Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber leiab, et väikeklassid ja LÕKi klassid on ainuõige tee. „Integreerida tuleb nii palju kui võimalik, aga just väikeses klassis saavad need õpilased õppida ja õpetajad õpetada,” ütles Sõber.

Lihula gümnaasiumis õpib LÕKi klassis kokku 12 last. Üldse on Läänemaal sel õppeaastal 13 väikeklassi ja 95 lihtsustatud õppekavale määratud last. Väiksemais koolides pole eraldi klasse avatud ja üksikud sellised lapsed õpivad tavaklassides.

Kommentaar

Haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp:

Toetuse jagamise aluseid pole keset õppeaastat muudetud – sellel aastal rakendatakse juba eelmise aasta neljal viimasel kuul kasutatud toetuse arvestamise aluseid. Need omakorda olid teada juba 2013. Laias laastus on riigi eesmärk, et erivajadustega lapsi kaasataks võimalikult palju tavaõppesse ja nad oleksid koos eakaaslastega. Sama põhimõtet on Põhjamaades edukalt rakendatud. Noore eraldamine või eriklassi panek pärsib siiski sotsiaalset arengut.

Haridusministeerium: Rahastamist ei ole vähendatud.

Hariduslike erivajadustega õpilaste pearaha  kasvas ka sellel aastal, täpsemalt 13,4 miljonilt 14,1 miljonile eurole. Erivajadusega õpilaste pearaha on 2 kuni 14 korda suurem tavaõpilaste pearahast. Näiteks läheb 8% kogu õpetaja tööjõukulude toetusest 3% erivajadustega õpilaste jaoks. Suuremat  õpilasepõhist toetust saavad õpilased, kes on hooldus,- toimetuleku- või lihtsustatud õppekaval, kellele on vajalik õpe väikeklassis või rakendatakse  ühele õpilasele keskendatud õpet. Rahastamist seega vähendatud ei ole. Juba üle-eelmisel aastal tehtud otsusega kaotati eelmise aasta nelja kuu toetuste jagamiselt ära ebamõistlik ja ebaõiglane süsteem, kus maksti väiksemat õpilaspõhist toetust neile, kus oli õpilane integreeritud tavaklassi. Nüüd ongi toetuse suurus vastavalt sellele, milline on õpilase erivajadus ning toetussumma erinevalt varasemast enam ei vähene, kui kool ja omavalitsus on näinud vaeva kaasava hariduse juurutamiseks.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
17 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kaja
9 aastat tagasi

Need ametnikud mötlevad alles siis,kui oma lapsel erivajadusega kooli läheb vaja.

kaja
9 aastat tagasi

Möni riigitegelane vöiks oma palka kärpida! Ja mis saab Keila-Joa metsakoolist??? Käisin seal aastaid,see oli parim kool.

miksile
9 aastat tagasi

no tee ettepanek ära kaotada Risti, Palivere ja Oru põhikoolid, vaata mis juhtub. Julged veel neis asulates nägu näidata?
Ongi liiga palju liiga väikesi koole aga lapsevanemad, kes ei suuda omi võsukesi lasta 10-15 km kaugusele kooli, on ka hetkel maksumaksjad ning mugavustsoonist väljatirimine on üsna vaevanõudev.

Miks
9 aastat tagasi

peaksid Suur,Luik ja Mäesalu mingeid kommentaare andma.Lääne Nigulal on ju vallavanem Mikk Lõhmus.Vähem vingumist,oma rahakott tuleb üle vaadata ja mitte mööda ministeeriume joosta ja raha juurde nuiata.Et selline süsteem tuleb oli juba teada 2013 aastal nagu pr.Sapp kirjutas.Ikka on teised süüdi.Kas pole lihtsalt liiga palju koole ühes väikeses omavalitsuses.Vallas võiks olla ka majandusmehi,kes oskaksid arvestada raha ja seda lugeda,mitte ainult koputada Suure,Luige ja Mäesalu uksele-andke raha…

Haridusministeerium
9 aastat tagasi
Reply to  Miks

vassib, väites, et selline rahastumudel oli teada juba aastast 2013. Milline dokument seda väidab, et alates 2015. aastast muudetakse arvestuspõhimõtteid?

Arvamuse avaldaja
9 aastat tagasi
Reply to  Miks

No ikka päris võhiklik jutt või valitsuse sabarakk, kes pandud kommenteerima.

targutaja
9 aastat tagasi

Ärge häid ja tublisid inimesi riigikokku valige. See masinavärk teeb kõigist sinna sattunutest lontrused. Nii on juhtunud kõigiga, keda siiani olen valinud. Valige mõni tola, kelle saaks siit minema ja kellel pole vaja enam selles Toompea masinavärgis muutuda.

Jõulukink
9 aastat tagasi

miks Neeme Suur, Lauri Luik ja Mäesalu vait on ja kommentaari ei anna?

meeli
9 aastat tagasi

Väga kurb on seda lugeda. Loodan siiralt, et pärast valimisi hakkavad puhuma uued tuuled. Inimesed, andke endast kõik, et need praegused eluvõõrad ja rumalad egoistid sealt valitsusest välja lendaksid! Võtta raha erivajadustega lastelt!! Häbi!

seal
9 aastat tagasi

kus ühtedel näpud põhjas on teistel pidev pidupäev
nline.le.ee/2015/01/22/soti-paevad-toovad-haapsallu-jaakeegli-luule-ja-viski/

Erivajadusega lapse vanemana
9 aastat tagasi

tahan öelda seda, et tegelikult ei kujuta inimesed ette, mida see erivajadus tähendab ja ei tohi ära lõhkuda praegu toimivat süsteemi, kus on hästi toimivad väikeklassid. Väga raske on hakkama saada, kui on koos 3 erivajadusega last ja igaühele pead sa lähenema tema vajadusi arvestades. See kõik pole nii lihtne On vaja olla väga empaatiline inimene, kes üldse suudab lastega nii töötada ja nüüd raha vähendada???

Jane
9 aastat tagasi

Haridusminister ” Roosa”, ” Roosast” erakonnast kulutab seda raha koolide venekeelse hariduse tõhustamiseks.