Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu järgi on Läänemaal 16 välismaale tööle läinud vanemat, kelle lapsed on jäänud mõlema vanemata elama Eestisse.
Uuringu järgi on Eestis 656 perekonda, kus töötavad mõlemad vanemad või üksikvanem välisriigis, nii et lapsed on jäänud Eestisse üksi. Maakonniti perede arvu kohta andmeid pole. Küll aga on teada, et Läänemaal on 16 välismaal töötavat vanemat, kelle lapsed on jäänud Eestisse emata-isata. Suur osa neist on üksikvanemate, enamasti aga üksikemade lapsed.
Äraolek iseenesest pole probleem
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et peresid, kus üks vanemaist töötab välismaal, on Haapsalus palju, kuid Rootare on oma töös kokku puutunud ka peredega, kus välismaal töötavad mõlemad vanemad või üksikvanem.
Et uuringu andmed põhinevad 2011. aasta rahvaloenduse andmeil, on pilt praegu tõenäoliselt teistsugune. Tõenäoliselt oli siis ja on ka praegu selliseid peresid palju rohkem. Kui palju täpselt, pole teada, sest välismaal töötamisest ei pea vanemad teatama.
Igal juhul on neid peresid ka praegu. Pelgalt ühe päeva jooksul leidis Lääne Elu Haapsalus kolm ja väljaspool Haapsalut kaks peret, kus lapsed elavad lähedaste hoole all, mõlemad vanemad või üksikvanem aga on siirdunud tööle välismaale. Arvet nende perede üle ei peeta, sest vanemate äraolek iseenesest ei pruugi tekitada probleeme.
Sotsiaaltöötaja huviorbiiti satuvad sellised pered alles siis, kui lähedussuhe on kannatanud, lapsed on jäänud hooleta ja näiteks koolis on tekkinud probleeme.
„Majanduslikel põhjustel see üldjuhul välja ei tule, sest puudust sellistes peredes enamasti ei ole,” ütles Rootare.
Uuringu järgi ei ole välismaal töötavate vanemate lapsed oma eluga nii rahul kui lapsed, kelle mõlemad vanemad töötavad ja elavad kodus. Ometi kinnitas uuring, et nagu teisedki elukorralduse muutused võib vanemate välismaale tööleasumine mõjuda lapse tervisele ka hästi. Kui peres on suhted pingelised, võib just vanemate eemalolek neid leevendada.
Rootare sõnul on üldistada raske, sest puudub ammendav statistika, kas neil lastel on kehvem elu. Iseenesest ei pruugi välismaal töötamine olla halb ega erine ka suurt juhtudest, kus vanemad lähevad esmaspäeval tööle näiteks Tallinnasse ja tulevad reedel.
„Või läheb vanem varahommikul tööle ja naaseb hilisõhtul. Sel puhul võib elukorraldus olla isegi mõneti kaootilisem kui välismaal töötades,” ütles Rootare. „Kui pere on tugev, omavahel suheldakse, käiakse regulaarselt kodus, on olemas näiteks vanavanemad, kelle hoole all on lapsed, siis perekond tuleb sellest välja. Seda, kuidas välismaal töötamine lastele mõjub, saavad öelda needsamad lapsed kümne aasta pärast.”
Ka pole Rootare sõnul kindel, mis on kehvem, kas välismaal töötavad vanemad või elu pidevas vaesuses.
„Mis on kehvem, kas välismaal töötav vanem või töötu vanem, kes on depressioonis ja kõigele käega löönud?” arutles Rootare.
Ema ja isa ei asenda keegi
Probleem tekib siis, kui lapsed jäävad vanemliku hooleta. Rootare ise pole ühegi selletaolise juhtumiga seni kokku puutunud.
Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles, et tema kogemuste järgi on välismaal töötavad vanemad koju jäetud lapsele igal juhul probleem, kus kooli käed jäävad lühikeseks. Sõber ütles, et välismaal töötavad vanemad avaldavad mõju nii lapse õppimisele kui ka kogu olemisele, sest lapse lähedussuhted saavad igal juhul kannatada.
„Kool ei ole mitte ainult õppimise koht. Meie saame küll toetada inimeseks kasvamist, aga mitte 24 tundi päevas. Ema-isa armastust me pakkuda ei saa,” ütles Sõber.
Sõber lisas, et sõprade või sugulaste hool võib vanemate eemalolekut küll kompenseerida, aga ei asenda ema ja isa.
Uuringu järgi on välismaal töötavate vanemate lapsed emotsionaalselt haavatavamad, tunnevad üksildust, neil on sagedamini unehäireid, kasvab agressiivsus ja usaldamatus ning üldine ärevus ja frustratsioon. Laps võib aga muutuda ka iseseisvamaks.
Virtsu kooli direktor Airi Aavik ütles, et pole koolidirektorina välismaal töötavate vanemate lastega kokku puutunud, küll aga lastega, kes mingil muul põhjusel kasvavad vanaema-vanaisa või mõne teise täiskasvanu hoole all.
„Mina ei ole aru saanud, et need lapsed kuidagi eristuks või et nendega oleks probleeme,” ütles Airi Aavik.
Välismaal töötavad vanemad
2011. aasta rahvaloenduse andmeil töötab välismaal kokku 24 907 inimest, mis on ligikaudu neli protsenti kõigist hõivatuist. 822 on neid vanemaid, kelle lapsed on emata-isata Eestis, sh 656 peret. Neist vanemaist on mehi 297 (36,1%) ja naisi 525 (63,9%). Kõige rohkem on välismaal töötavate vanemate seas üksikvanemaid (490 ehk 59,6%).
Paarisuhtes olijaist, kes töötavad välismaal, on 66,3% abielus ja 33,7% vabaabielus. Välismaal töötavate üksikvanemate seas on üksikemasid 73,1% ja üksikisasid 26,9%.
Selliseid vanemaid, kelle lapsed on Eestis emata-isata, on enim Harjumaal, sh Tallinnas. Harjumaale järgnevad Tartu- ja Pärnumaa. Kõige vähem on selliseid vanemaid Hiiumaal.
Välismaal töötavate lapsevanemate töökoha asukohariikide seas on kõige levinum Soome, kus töötab üle poole välismaal töötavaist vanemaist. Soome järel on teine levinum töötamise sihtriik Venemaa, selle järel muud Põhjamaad peale Soome ja Belgia.
Allikas: Tartu ülikooli uuring „Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud”