Reformierakonna riigikogu valimiste nimekirjas on esikohal kultuuriminister Urve Tiidus, kellele järgnevad riigikogu liikmed Kalle Laanet ja Lauri Luik. Haapsalu linnapea Urmas Sukles on 6.
Nimekirja esikolmikul on lootust saada riigikokku. Tiidus ja Laanet on häältemagnetid Saaremaal ning üldnimekirjas 7. ja 24. kohal. Nimekirja 3. Lauri Luik on üldnimekirjas kõrgel 13. kohal, mis tähendab, et ka temal on hea võimalus riigikokku pääseda. Teistel Hiiu, Lääne ja Saare regioonis kandideerivail reformierakondlastel tuleb loota võimalikult suurele individuaalsele häältesaagile, sest üldnimekirjas ei ole nad esimese 50 sisse mahtunud.
Kaks kõrgemat kohta läksid saarlastele
Tiiduse esinumbriks tõusmine on ootamatu, sest alles detsembri alguses rääkis Tiidus intervjuus BNSile plaanist kandideerida Harjumaa ja Rapla ringkonnas.
„Kui ajalugu vaadata, olen ju alati kandideerinud Saare-, Hiiu- ja Läänemaal. Kodukandist valiti mind parlamenti ja sellesama mandaadiga sain aasta tagasi valitsuse liikmeks. Vastab tõele, et mingil hetkel palus erakond mul kaaluda kandideerimist Harju- ja Raplamaal. Nagu ikka, elu on muutustes ja nii ka valimiste-eelne meeskonna kujunemine,” ütles Tiidus eile Lääne Elule.
„See, et minister on esinumber, on minu hinnangul elementaarne. Nagu seegi, et suurima ringkonna kandidaatide positsioonid nimekirjas domineerivad,” märkis Lauri Luik. Luige sõnul on nimekirja trumbiks inimesed, kes on end oma tööga tõestanud. „Minister, neli riigikogu liiget, linnapea ja kaks värskemat tulijat. On mehi ja naisterahvaid, noori ja pisut vanemaid, nagu ideaalis olema peakski. Minu hinnangul üpris hea ja tugev kooslus,” märkis Luik.
Seni üheks võimalikuks Hiiu, Lääne ja Saare ringkonna esinumbriks peetud Kalle Laanet ütles, et ta ei ole pettunud.
„On suurepärane, et Urve Tiidus oli nõus selles piirkonnas kandideerima ja et paneme välja tugevama nimekirja. Poliitika ja valimised on meeskonnatöö,” lausus Laanet. Ta ütles Lääne Elule, et üldnimekirja 24. koht on tema kõigi aegade kõige kõrgem koht.
„Olen selle positsiooniga täiesti rahul,” ütles Laanet. 2011. aastal Keskerakonna ridades kandideerides oli Laanet partei üldnimekirjas 43.
Sukles on rahul oma kohaga nimekirjas
Ringkonna nimekirjas 6. kohal olev Haapsalu linnapea Urmas Sukles leidis, et selline järjestus on loogiline ja pettumust ta oma koha pärast ei tunne.
„Meie ringkond on juba selline, et Saaremaa on väga suur, siis on Läänemaa ja siis väike Hiiumaa,” ütles Sukles. Ta oli kindel, et vähemalt kaks mandaati saab Reformierakond Hiiu, Lääne ja Saare ringkonnast kindlasti. „Kas kolmas tuleb, on iseasi,” ütles Sukles. Ta uskus, et tal on 6. kohast hoolimata päris hea võimalus riigikokku saada.
Linnapea sõnul on tema hinnangul üks Läänemaad puudutav teema turismisektori maksustamise küsimus: „Et turismisektor ei satuks riikliku maksulöögi alla.”
Teine probleem, millele tuleb lahendus leida, on Suklese sõnul Eesti elu koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse. „See on üks põhiprobleem nii Hiiumaal, Saaremaal kui ka Läänemaal,” lausus Sukles.
Samal arvamusel on ka Luik. „Ma soovin, et ka Tallinnas saaksid inimesed aru, et Eestile on elu arendamine Läänemaal niisama vajalik kui mis tahes teises Eesti paigas. Selle põhimõtte selgitamine ei olegi olnud nii keeruline, kuid ühese arusaamise tekitamine on küll vaevaline. Seda rauda tuleb edasi taguda,” märkis Luik.
Sukles kinnitas, et erinevalt Tallinna linnapeast Edgar Savisaarest, kes on riigikogu mandaadist loobunud linnapeana jätkamise kasuks, läheks tema valituks saades parlamenti.
Soov taastada Haapsalu raudtee
Kõik riigikokku pürgivad reformierakondlased, kellega Lääne Elu rääkis, toetasid Haapsalu raudtee taastamist. Laanet polnud küll kindel, millal see teoks võib saada. „Kindlasti jagatakse jõulude ajal igasuguseid lubadusi, aga see sõltub nii paljudest asjaoludest. Haapsalu raudtee toetusrühm riigikogus koosneb väga tublidest inimestest ja ma usun, et ühel päeval on see raudtee olemas,” lausus Laanet.
„Kõik suured infrastruktuuriprojektid on alanud unistustena. Toetan kiiret ja paindlikku transpordiühendust, mis arvestab paikkonna ja sealsete inimeste vajadusi,” ütles Tiidus.
Kindel raudtee taastamise toetaja on Sukles. Tema sõnul on raudtee taastamine poliitiline otsus. „See 60 miljonit on Eesti vabariigi eelarve ja võimaluste juures väga väike raha. Siin on lihtsalt vaja otsust,” lausus Sukles. „Ma arvan, et see otsus tuleb ja siis saab see Eesti piirkond teiste piirkondadega võrdseks.”
„Murranguhetk on järgmised koalitsiooniläbirääkimised 2015. aasta märtsi alguses. Kui seal üksmeel leitakse, siis läheb kiiresti,” lausus Luik.
Sukles oli veendunud, et kiire raudteeliiklus Haapsalu ja Tallinna vahel tooks Haapsallu tagasi palju inimesi.
„Teiseks ka see, et Haapsalu kui turismilinn võidab,” ütles Sukles. Turistid saaksid tulla Tallinnast rongiga siia kontsertidele, külastada kohalikke restorane ja siis õhtul pealinna tagasi sõita.
„See on hädavajalik,” märkis Sukles raudtee taastamise kohta. „Kui ma kunagi isegi võib-olla kahtlesin natuke selles, siis nähes mööda Eesti sõitmas puupüsti täis „porgandeid” ja olles ise Euroopas ringi käies rongiga sõitnud, on selge, et rongi- ja bussiliikluse vahe on ikka öö ja päev,” lausus Sukles.
Reformierakonna nimekiri Hiiu, Lääne ja Saare regioonis
1. Urve Tiidus (üldnimekirjas 7.)
2005–2011 Kuressaare linnapea. Kohalikel valimistel osalenud neljal korral. Suurim häältesaak oli 2009, mil teda toetas 1290 valijat. Riigikokku kandideerinud kolm korda. 2011 sai ta Hiiu-Lääne-Saare valimisringkonnas 3123 häält ja osutus valituks. Detsembrist 2013 kultuuriminister.
2. Kalle Laanet (üldnimekirjas 24.)
Kandideerinud Keskerakonna nimekirjas kohalikel valimistel Kuressaares kahel korral. 2009 kogus 681 häält. Ka riigikokku on Laanet Keskerakonna nimekirjas kandideerinud kahel korral. 2011. aastal sai ta Hiiu-Lääne-Saare valimisringkonnas 2566 häält ja osutus valituks.
3. Lauri Luik (üldnimekirjas 13.)
Kandideerinud kohalikel valimistel Haapsalus neljal korral. Edukaim oli 2009. aasta, mil ta sai 142 häält, mullu sai ta 54 häält. Riigikokku on Luik kandideerinud kahel korral, 2007. aastal sai ta 1310 ja viimati 1931 häält. Mõlemal korral pääses riigikokku.
4. Tarmo Mänd (üldnimekirjas 96.)
Kohalikel valimistel kandideerinud 2013. aastal Käina vallas, sai 56 häält. Riigikokku on Mänd pürginud kahel korral, mõlemal korral on ta asendusliikmena riigikokku pääsenud. 2011. aastal sai ta 1332 häält.
5. Kairi Uustulnd (üldnimekirjas 55.)
Kolmandat põlve saarlane on olnud Jürgen Ligi meeskonnas nii kaitse- kui ka rahandusministeeriumis, aastail 2011–2013 juhtis peaministri bürood. Kandideeris mullu kohalikel valimistel Tallinnas, sai 132 häält.
6. Urmas Sukles (üldnimekirjas 56.)
Haapsalu linnapea 1993–2002 ja alates 2009. aastast. Kandideerinud kohalikel valimistel Haapsalus seitsmel korral. Edukaim oli ta 1996, mil Reformierakonna ridades kandideerinuna oli tema poolt 1470 valijat. Mullu sai Sukles 811 häält.
7. Koit Kelder (üldnimekirjas 84.)
Muusik, aga töötanud Keila abivallavanemana. 2009. aastast on ta Saarte koostöökogu juht. Kandideerinud kohalikel valimistel korra Keilas ja kahel korral Pöides. 2005 Keilas ja 2013 Pöides sai ta mõlemal korral 19 häält.
8. Innar Mäesalu (üldnimekirjas 94.)
Lääne maavanem 2011–2014, varem oli Võru abilinnapea. Kandideerinud kohalikel valimistel kolmel korral Võrus. Rekord oli 2009. aastal, mil kogus 106 häält. Mullu sai Lääne-Nigula vallas 18 valija toetuse. Riigikokku kandideeris 2011. aastal Võru-, Valga- ja Põlvamaal, sai 380 häält ja pääses tänavu Tarmo Leinatamme asendusliikmena riigikokku.
Allikas: Lääne Elu
Vaata, aga vaata seda Suklese pilti. On ka IRL värvi omaks võtnud valimisreklaamis. Ega järsku pugemise pärast?
Mis juhtunud? Näärid veel kaugel, aga sina oled kristliku maailmaga hakanud pidu pidama ja viina jooma. Vihast või? Kui tahad midagi tarka rääkida, siis kutsu oma parteirakuke kokku ja kosta seal, aga siin on see sobimatu, sest sa ei saa paljudest asjadest aru.
Tublid Läänlased!
Valige ikka saarlasi Tõnis Palts, Urve Tiidus, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Kalle Laanet. Nemad seisavad alati meie Läänemaa eest:
Oma läänemaa inimesed selleks ei sobi. Neid materdage ja halvustage.
Väga hästi on läänemaa eet seisnud kõik aastad riigikogus Imre Sooäär, Tõnis Palts, Maret Maripuu.
Me saame edaspidigi uhked olla, et seisame kindlalt paigal kui Saaremaa edasi kihutab.
Kahju teist, omad poisid,kuid Reformierakonda pole võimalik enam valida.Olete riigikogus oma margi ikka täitsa alla lasknud…..
odav Goebbels, odav
mismõttes ilus
Kas praegune maavalitsuse samanimeline ilus daam on Innari endine naine ?
Nad ei ole kena daamiga isegi kaugelt sugulased