Eesti jahimehed saavad esmaspäeval algaval hooajal küttida vaid kaks ilvest Vormsi saarel, mujal Eestis on teadlased ilvese küttimise tema arvukuse olulisele vähenemisele viidates ära keelanud, pälvides nii jahimeeste pahameele.

"Vormsi on mandrist eraldatud suhteliselt väike saar ja kui kohalike jahimeeste väide peab paika ja saarel on palju ilveseid, oleks mõistlik sealset arvukust vähendada," selgitas keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire osakonna (USO) juhataja Peep Männil BNS-ile vaid kahe loa andmist.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ütles BNS-ile, et jahindusnõukogud küsisid algavaks hooajaks luba 30 ilvese küttimisks. "Meie arvates ei ole ilvese arvukus nii väga väike. Häirib usaldamatus, mida on üles näidatud jahindusnõukogude ja jahimeeste suhtes kelle arvates on ilvest küttimiseks piisavalt," rääkis Liilemäe. "Ilveste arvukust tõestavad ka rajakaamerate fotod."

Peep Männil juhtis tähelepanu EJS-i selle aasta sõnumile "Märka ulukit", tuues välja, et  paljudes jahinduse tippjuhtide tänavustes sõnavõttudes on korratud, et jahinduses mõeldakse liialt palju maaomaniku ja jahimehe huvidest lähtuvalt, jättes ulukid tahaplaanile.

"Analüüsime ulukite seireandmeid, hindame nende seisundit ja teeme küttimisettepanekuid. USO saab jahimeeste poolt sageli kriitikat ja seda just liigse ulukitega arvestamise pärast. On kurb tõdeda, et kui ühel ulukil juhtub minema nii halvasti, et vajalik oleks küttimist ajutiselt olulisel määral piirata, kuuled sellest samast suust, mis hiljuti uluki huvide eest rääkis, täiesti vastupidist juttu," lausus Männil.  

Teadlase sõnul oli metskitse olukord peale kahte rasket talve väga halb ning paljud jahimehed ei ole siiani tema küttimisega alustanud. "Praeguseks on metskitse seisund jõudsalt taastumas. Metskitse, kes on ilvese peamine saakliik, järsule langusele järgnes ilvese arvukuse langus. Samuti, nagu metskitse arvukuse taasutumise kiirendamiseks, lõpetasid küttimise enamus jahiseltskondi, toimetab riik praegu ka ilvese suhtes," sõnas Männil.

Andres Lillemäe sõnul on markantne, et Eesti on kümne aastaga jõudnud 180 ilvese aastasest küttimismahust praktiliselt nullini. "Keskmiselt on viimasel 20 aastal jäänud ilveste küttimine saja ja kahesaja isendi vahele aastas. Tema arvukust on erinevatel aastatel hinnatud 700-st 900-ni. Mõne aasta eest oli järjest kaks rasket talve, kus ilvese põhiline toidubaas ehk metskits peaaegu hävis. Kahtlemata see mõjus ilvese arvukusele ja see vähenes. Kuid Ilves muutis enda toitumisharjumust ja hakkas enam toiduks tarvitama kopraid, rebaseid ja kährikkoeri," rääkis Lillemäe. 

Ilveseid tohtis eelmisel hooajal lasta 17, lasti aga 16. 2012. aastal kütiti Eestis aga 87 ilvest.