Taavi Rõivas: Kiltsi tööstuspargi kaval on jumet

Peaminister Taavi Rõivas andis täna pärast ettevõtjatega kohtumist lühiintervjuu Lääne Elule.

Oma ettekandes rääkisite ka Ämari lennuväljast, mis on Reformierakonna valimisklipi tõttu olnud paar päeva Eesti meedia üks esiuudiseid. Haapsalu külje all on samuti üks märkimisväärnne militaarobjekt – Kiltsi lennuväli. Mis plaanid on sellega Eesti kaitseväel ja NATOl?

Eesti-suurusel riigil on võime ülal pidada üht väga heal tasemel sõjalennuvälja ja see on Ämaris. Oleme – nii NATO kui ka Eesti riik – sinna aastate jooksul väga palju investeerinud. Kui seda ümberehitust alustati, oli väga palju skeptikuid, kes rääkisid, et ei tea, kas ikka tasub ära, kas sinna tuleb kunagi lennukeid. Oli küll ja küll ka neid, kes muigasid, sest eskiisplaanidele oli joonistatud ka hävituslennukeid. Ütlesid, et Eestil ei saa kunagi hävituslennukeid olema. Võib-olla oli neil õigus, et meil ei ole neid lennukeid. Aga meid kõiki kaitsev reaalsus on see, et seal on pidevalt neli NATO hävituslennukit. Seal käivad väga tihti harjutamas nii liitlaste lennukid kui ka kopterid, kõikvõimalikku sellist tehnikat, mida Eestil endal pole. Liitlastega koostöös aitab Eestit paremini kaitsta.

Ma usun, et peaksime keskenduma sellele, et Ämari veel paremaks teha. Kiltsi on piisavalt lähedal, nii väikese vahega kaht sõjaväelennuvälja vaja ei ole.

See ei tähenda, et seda taristut, mis Kiltsil on, ei võiks kuidagi nutikamalt kasutada. Küllap on ka selleks häid ideid. Ei saa välistada, et seal ei võiks olla kaitseväega seotud objekte, aga teist Ämari-sugust lennuvälja Eestisse rajada käiks meil üle võimete ja seda pole ka vaja.

Ridala vald on tahtnud Kiltsi lennuväljale teha hobilennuraja. Seni pole see vallal õnnestunud. Ütlesite, et Kiltsit saaks riigikaitses kasutada. Kas Kiltsi lennuväli on kaitseplaanides kirjas?

Aga mitte sõjalennuväljana. Ma ütlen ausalt, et ma ei tea, millised plaanid on omavalitsusel või kaitsejõududel Kiltsi lennuväljaga, aga küllap neid häid mõtteid on. Sellest plaanist olen rohkem kuulnud, mis puudutab lennuraja lähedal olevat ala, kuhu kavandatakse tööstusparki. Selles tundus juba esimesel kuulmisel olevat jumekust küll ja küll.

Andrus Ansipi valitsuses oli peaministril ja regionaalministril haldusreformi asjus eri arusaam. Ettevõtjaile esinedes rääkisite omavalitsuste koostöö vajalikkusest. Teie valitsuses regionaalministrit ei ole, kuid kas valitsusel on haldusreformi kaart seinal?

Palju tähtsam on koolivõrgu kaart ja palju tähtsam on sotsiaalasutuste kaart. Haridusministri seinal on kindlasti kaart, kuidas Haapsalus ja Läänemaal tervikuna gümnaasiumiharidust arendada ja teha seda omavalitsustega koostöös. Mina ei ole see, kes seda lõppastmes otsustab, aga kodanikuna on ka mul oma seisukoht: Läänemaal võiks olla gümnaasiumid, nii nagu praegu on Noarootsis ja Haapsalus. Ilmselt võiks kolmas kool olla Lõuna-Läänemaal, sest Virtsust Haapsallu on ikka päris pikk maa. Sotsiaalministri ameti aegadest mäletan, et arutasime, kuidas puuetega laste hoiuteenuseid omavalitsustes korraldada. Läänemaa on üks neid näiteid, kuidas on seda Haapsalus võimalik teha.

Põhimõtteliselt võiks nii olla, et omavalitsused suudaksid kokku leppida, et need teenused, mida üksi ei suudeta pakkuda, tehtaks ühiselt. See on see, mis tegelikult on inimestele tähtis. Mitte vallapiir, mis on samuti paljudele emotsionaalselt tähtis, aga sisulise tähtsusega on, kuidas teenuseid võimalikult hästi osutada.

Niipalju kui mina Tallinnasse kuulnud olen – seda kinnitas ka tänane vestlus nii õpilastega kui ka omaaegse Wiedemanni gümnaasiumi vilistlastega –, nad on öelnud positiivseid sõnu riigigümnaasiumi kohta. Et siin ei õpita mitte ainult väga heades tingimustes, vaid siit saab ka kvaliteetse hariduse. Läänemaa ühisgümnaasium on üks näide, kuidas eri omavalitsuste lapsed saavad käia ühises haridusasutuses. See on see, mis ühiskonda edasi viib. Kaardi joonistamisel võib teatud tingimustes oma roll olla. Aga et me joonistame Tallinnas kohalikku konteksti tundmata kaardi valmis, nii et ei tule isegi kohapeale küsima, tundub mulle kohatu ja kohalike suhtes ebaviisakas olevat.

Fotod: Urmas Lauri

Peaminister Taavi Rõivas.