Läänemaa võimekaim omavalitsus on Lääne-Nigula vald

Läänemaa võimekaim omavalitsus on Lääne-Nigula vald, mis on Eesti omavalitsuste 2013. aasta pingereas 30. kohal.
Alla 5000 elanikuga omavalitsuste seas on Lääne-Nigula Eestis 4. kohal Hiiu, Lüganuse ja Kiili valla järel. 2012. aastaga võrreldes on Lääne-Nigula vald teinud pingereas tohutu hüppe. 2013. aasta sügisel liitvalla moodustanud Taebla, Oru ja Risti olid 2012. aasta pingereas üle 200 omavalitsuse seas vastavalt 105., 146. ja 163. kohal.
Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul näitab paranenud positsioon ühinemise efektiivsust. Lõhmus ütles, et positsiooni parandasid Eestis kõik ühinenud vallad.

„Arvasin, et koht paraneb, aga et nii palju, oli üllatus. On suur väljakutse seda kohta hoida,” ütles Lõhmus.
Nagu teisigi ühinenuid tõstis edetabelis ka Lääne-Nigula valda endisest suurem elanike arv, kasvanud finantssuutlikkus ja mitmekesisemad teenused. Kohalike omavalitsuste võimekuse hindamisel vaadeldakse eraldi näiteks rahvastikku ja maad, majandust, heaolu, kohaliku omavalitsuse organisatsiooni, finantsolusid ja pakutavaid teenuseid.

Liitumiseelset 2012. aastat ja liitumisjärgset 2013. aastat võrreldes nähtub siiski, et mitte kõik liitujad pole võitnud. Liitvald on saanud Oru, Taebla ja Risti vallast rohkem punkte küll majanduse, rahvastiku ja maa ning kohaliku omavalitsuse organisatsiooni ja teenuste eest. Seevastu on heaolu kasvanud vaid endises Oru ja Taebla vallas, Risti valla rahvas aga oli elujärjega enne liitumist rahulolevam. Ka olid Risti vallas kohaliku omavalitsuse finantsolud enne liitumist parem.

Lõhmuse sõnul ei tohiks Ristil olla midagi vähemaks jäänud, ka oli Risti laenukoormus ühinejate seas suurim. „Võimalik, et näitajaid viis alla ühiskulude suuruse muutus, näiteks kulutused ühe elaniku kohta mingis valdkonnas,” pakkus Lõhmus.

2012. aastaga võrreldes on võimekust Läänemaal parandanud kuus omavalitsust: Noarootsi, Vormsi, Ridala, Hanila, Nõva ja Martna. Võimekus on väiksem kolmes omavalitsuses: Lihulas, Kullamaal ja Haapsalus. 2012. aasta edukaim omavalitsus Haapsalu linn jäi 2013. aastal Lääne-Nigulast 11 kohta tahapoole, 41. kohale. 2012. aastaga võrreldes on Haapsalu omavalitsuste pingereas langenud 12 kohta allapoole.

Lõhmuse sõnul ei tähenda see, et Lääne-Nigulas oleks parem elada kui Haapsalus. „Näiteks teenuste kvaliteeti võimekuse hindamisel ei mõõdeta. Pigem näitab koht võimekuse edetabelis potentsiaali midagi ära teha,” ütles Lõhmus.

Kullamaa vald on langenud 4 kohta, 183. kohalt 187. kohale, ja Lihula 15 kohta, 115. kohalt 130. kohale. Noarootsi on tõusnud 3 kohta, 61. kohalt 58. kohale. Vähem kui 2000 elanikuga omavalitsuste seas on Noarootsi Eestis viiendal kohal. Suurima tõusu on läbi teinud Vormsi vald, mis on pingereas kerkinud 60 kohta. Kui 2012. aastal oli Vormsi Eestis 135. kohal, siis 2013. aastal 75. kohal.

„Meil on head maksumaksjad, see on kindlasti üks põhjus,” ütles Vormsi vallasekretär Eidi Leht.

Vormsi on üks väheseid Läänemaa omavalitsusi, kus rahvaarv tasapisi kasvab, see omakorda kasvatab maksutulu ja parandab finantsvõimekust. Lehe sõnul on juurde tulnud ka väikeettevõtteid.

Rahva rahulolu on kindlasti parandanud tihedam praamiühendus ja kiirabi. „Oleme nüüd kiirabist kopterilennu kaugusel,” ütles Leht.

Ka pakub kohalik omavalitsus rohkem teenuseid, lisandunud on näiteks võimalus külamajas duši all käia ja pesu pesta.

28 kohta on võimekuse edetabelis tõusnud Hanila, 26 kohta Ridala, 17 kohta Nõva ja Martna. Martna on siiski endiselt Läänemaa punane latern: 2012. aastal oli ta Eestis 207. kohal, 2013. aastal 190. kohal ja maakonnas viimane.

Maakonna eelviimane omavalitsus on kaks aastat järjest olnud Kullamaa (2013. aastal 187., 2012. aastal 183. koht). Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles, et võimekust mõõtes on „pigem uuritud linnulennu mõju metsa kasvule” kui tegelikke olusid. „Võrreldakse võrreldamatut. Kui võrreldakse näiteks Tallinna külje all olevat Rae valda ja Kullamaa valda, võiks ju mõõta ka seda, mitu kilo teravilja toodetakse elaniku kohta,” ütles Ott.

Oti sõnul on kohaliku omavalitsuse ülesanne juhtida elanike ootusi ja seda on Kullamaal tehtud. Kullamaa on Oti sõnul heal järjel maavald. Rahvaarv pole vähenenud, lasteaiajärjekorda pole, koolitoit ja bussiringid on tasuta, kogu vallas on vaid paarkümmend töötut,” loetles Ott.

Mikk Lõhmuse sõnul ei tasu võimekuse edetabelit võtta üleliia tõsiselt, kuid omavalitsuse olusid peegeldab see mingil määral siiski ja võimaldab saada laiemat pilti. „Võimekamaist joonistub välja Tallinna-telg: Lääne-Nigula-Ridala-Haapsalu, samuti võimekad mereäärsed vallad Vormsi ja Noarootsi,” ütles Lõhmus.

On näha, et ühinemisplaane pidavat Lõuna-Läänemaad ja Põhja-Pärnumaad ohustab ääremaastumine. „Need on riskipiirkonnad, mille haldus- ja finantssuutlikkust parandaks ühinemine kindlasti, üksi pikalt enam välja ei vea,” ütles Lõhmus.

Võimekuse mõõtmise metoodika on Lõhmuse sõnul kohati paradoksaalne ja vajaks korrigeerimist. „Kui üks näitaja on kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste hulk, siis kuidas näitab suur hulk nõrku allasutusi kohaliku omavalitsuse võimekust,” arutles Mikk Lõhmus.

Kohaliku omavalitsuse võimekus

Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia avaldab kohaliku omavalitsuse võimekuse andmed alates 2009. aastast. Võimekuse all mõistetakse potentsiaali midagi ära teha. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 näitaja lõikes. Pingerida koostades on võetud muu hulgas arvesse omavalitsuste elanike arvu, seal elavate inimeste sissetulekuid, töötuse määra, omavalitsuse finantsseisu ja kohapeal pakutavaid teenuseid. Neid kokkulepitud näitajaid mõõdetakse igal aastal, mistõttu on võimalik võrrelda nii kohalikke omavalitsusi omavahel kui ka üht omavalitsust aastate viisi.