Internetis ostlemine muutub üha populaarsemaks: Eurostati andmetel tegi 2024. aastal 72 protsenti internetikasutajatest veebioste. Käimasolevate talviste allahindluste ajal on petturite küüsi langemise oht veelgi suurem. Citadele panga rahapesutõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko räägib, kuidas end veebioste tehes kaitsta.
„Reeglina on tuntud ja suured veebipoed usaldusväärsemad ning lisaturvalisust annab ka Eesti e-kaubanduse liidu poolt väljastatud märgis „Turvaline ostukoht“. Siiski tuleb olla ettevaatlik, sest petturid on leidlikud ning võivad luua koopiaid ka suurest e-poest, kasutades sarnast logo, värve ja tootevalikut ning lisada isegi väljamõeldud tunnustusi,“ märkis Tkatšenko. Mida kallim on toode või bränd, seda rohkem vaeva nähakse veebilehe realistlikuks muutmisega. Ostjal võib jääda mulje, et ta ostab tuntud e-poest, kuid halvimal juhul maksab ta kauba eest tasudes hoopis petturitele. Selliste skeemide puhul ei saabu kaup kunagi või saadetakse bränditoote asemel võltsing.
Tavaline viis ohvreid püüda on pakkudes häid soodustusi. Nii reklaamitakse end nii sotsiaalmeedia kui teiste kanalite vahendusel. Seetõttu pakuvadki praegused talvised allahindlused petturitele lisavõimalusi inimeste valvsuse hajutamiseks. Suured soodustused on hooajal tavalised, mistõttu 80protsendiline allahindlus ei pruugigi kahtlane tunduda.
Odavama ja kasutatud kauba pettused on sagedamini seotud sotsiaalmeediaga. Paljud Facebook Marketplace’i kasutajad on sellega tõenäoliselt kokku puutunud, olgu siis oma asju müües või midagi ostes. Sellised petuskeemid on enamasti väiksemate summadega, kuni 50 eurot, kuid jagades oma pangakonto või pangakaardi andmeid, võib kahju ulatuda ka märksa suuremate summadeni.
Koduleht ja kliendilt nõutavad andmed annavad vihje
Õnneks on võimalik end ka veebioste tehes petturite eest kaitsta. Tähelepanu tasub pöörata nii veebilehele kui ka seal kliendi käest küsitavale infole. Kui müüja veebisait tundub olevat halva kvaliteediga, sisaldab trükivigu, mõni menüü või nupp ei tööta või veebisaidil ei ole kontaktinfot, võib müüja olla pettur. „Edukas internetipood on visuaalselt kena ja tehniliselt töökorras: see on arusaadav ja lihtsasti kasutatav,” ütles Tkatšenko. „Petturite veebisaidid on tihti pandud kokku kiiresti ja väheste ressurssidega.”
Veebis ostes palub müüja tavaliselt esitada nime ja perekonnanime, tarneaadressi ja telefoninumbri. Kuid makse tegemisel tuleb teinekord sisestada ka makseandmed, nagu kaardinumber, kaardi kehtivusaeg ja CVV turvakood või internetipanga sisselogimisandmed. „Kui veebipoes küsitakse ka muud tundlikku teavet, pead olema väga ettevaatlik. See tähendab, et nad püüavad petta sinult raha välja. Ükski usaldusväärne internetipood ei küsi kunagi näiteks isikukoodi ega pangakaardi PIN-koodi,” ütles Tkatšenko.
Põhitõed aitavad tagada turvalisust
Ka üsna tavalised internetiturvalisuse põhimõtted aitavad veebioste tehes enda turvalisust tõsta, näiteks erinevates keskkondades erinevate paroolide kasutamine. „Kui kasutad ühte parooli kõikjal, võivad petturid seda teada saades ligi pääseda näiteks sinu e-posti kontole ja uurida, millist panka sa kasutad. Selle info toel võivad nad teeselda pangatöötajat ja proovida sind veenda andma oma internetipanga kasutajanime ning kinnitama kurjategijate mobiiliäpi sisselogimist,” selgitas Tkatšenko. Seetõttu tasub kasutada erinevaid tugevaid paroole ja muuta neid regulaarselt. Lisaks tasub meeles pidada, et pank ei palu kunagi sul avaldada oma internetipanga paroole ega pangakaardi PIN-koodi.
Turvalisuse tõstmiseks kasuta kaheastmelist autentimist vähemalt oma kõige sagedamini kasutatavatel kontodel, nagu Gmail, Facebook või Amazon. Kui keegi üritab nendele kontodele juurde pääseda teisest seadmest või brauserist, saad oma telefonile teate või SMS-i, et kinnitada või keelata sisselogimist.
Samuti on oluline tagada veebis osteldes turvaline internetiühendus. „Avalik WiFi ei ole alati turvaline: petturid võivad seda kasutada, et õngitseda sinu pangakaardiandmeid või internetipanga parooli. Kuni oled ühendatud avaliku internetiühendusega, ära logi sisse internetipanka ega kasuta muid rakendusi, mis võivad sisaldada tundlikke andmeid,” ütles Tkatšenko.
Kindlasti googelda veebipoodi ja müüjat. Petturite kohta on internetis tihti palju infot ja hoiatusi.
