Riigikogu lükkas automaksu tühistamise tagasi

BNS

Kuula artiklit, 3 minutit ja 7 sekundit
0:00 / 3:7
Illustratsioon Gemini

Riigikogu lükkas kolmapäeval esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 51 ja vastu 28 riigikogu liiget. Seega langes eelnõu riigikogu menetlusest välja.

Eelnõu nägi ette mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise. „Automaksu läbisurumise näol on tegemist ka suurejoonelise valijate petmisega, kuna ükski valitsuskoalitsiooni erakond ei lubanud enne valimisi sellise maksu kehtestamist. Eesti 200 kinnitas enne valimisi, et automaksu ei kehtestata. Nüüd on aga uut poliitikat ja pikka plaani lubanud erakond hakanud oma sõnu süües inimesi ja ettevõtteid just automaksuga karistama,” kirjutas Isamaa eelnõu seletuskirjas.

Artikkel jätkub peale reklaami

Isamaa hinnangul eirab valitsuskoalitsioon fakti, et Eestis on juba kehtestatud mootorisõiduki maks varasemalt, milleks on kütuseaktsiisi maks. „Kütuseaktsiis on oma olemulselt kõige loogilisem maksustamisviis, sest mida rohkem sõidad seda rohkem maksad. Valitsuskoalitsioon sisuliselt maksustab tänaseid ja tulevasi autoomanikke seega kahekordselt, mis ei ole ei majanduslikult põhjendatud ning on sotsiaalselt ebaõiglane,” leidis Isamaa.

Lisaks tuletas Isamaa meelde, et mullu esimesel päeval tõusis diislikütuse aktsiis ligi 7 protsenti, maagaasi aktsiis ligi 20 protsenti ning elektrienergia aktsiis 45 protsenti. „Selline maksukoormise laotamine maksumaksjatele ei ole Eesti rahandus- ja majandusprobleemide jätkusuutlik lahendus, vaid tupiktee,” märkis Isamaa.

Isamaa on olnud automaksu vastu ja leiab, et sellest tuleks loobuda. „Eriti valusalt mõjub automaks lastega peredele ja maapiirkondade elanikele. Kahetsusväärselt pole valitsus pidanud isegi vajalikuks analüüsida automaksu mõjusid lastega peredele. Just maapiirkondades, kus ühistranspordi võrk on hõre või puudub sootuks, on auto sageli ainus võimalus laste kooli ja huviringidesse viimiseks,” lisas Isamaa.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja paljud teised, sealhulgas Eesti Autoomanike Liit kogus mootorsõidukimaksu kehtestamise vastu üle 70 000 allkirja, mis anti üle riigikogule.

1. jaanuaril jõustus mootorsõidukimaksuseadus, mille kohaselt tuleb sõidukiomanikul maksta igal aastal mootorsõidukimaksu, samuti on maks vaja tasuda sõiduki registreerimisel.

Seadusega kehtestati järgmisest aastast mootorsõidukimaks, mis koosneb kahest osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

Mootorsõidukimaks koosneb neljast osast. Sõiduautode ja kaubikute mootorsõidukimaksu määr koosneb baasosast, CO2 komponendist, täismassist ning sõltub ka sõiduki vanusest. Aastamaksul on sõiduauto ja kaubiku baasosa 50 eurot.

Esimene pool automaksust tuleb tasuda 15. juuniks ja teine pool 15. detsembriks.

Reklaam