Kuula artiklit, 5 minutit ja 18 sekundit
0:00 / 5:18
Haapsalu Posti tänava ekspertiis näitas, et ehitaja on kivisillutise rajamisel rikkunud ehitustehnoloogiat ja tänavat ootab halvimal juhul ümbertegemine.
Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu ütles Lääne Elule novembri lõpus, et linnavalitsus vaidleb ehitajaga, sest too ei taha vigu tunnistada. Sellepärast tellitigi sõltumatu ekspertiis firmalt T-Konsult, et saada vastus, kas YIT AS on ka
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
peaks ümberehituse kulud katma.
Katabki ju.
Tüüpiline rahapesu skeem… Meie vabariik on poliitkorruptsiooni vaba….
peame olema uhked, et meil selline tee on, see on meie VIA APPIA, Appiuse tee (ladina ja itaalia keeles Via Appia) oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas.
Appiuse teed hakati rajama tsensor Appius Claudiuse algatusel 312. aastal eKr, täienduseks 334 eKr rajatud Ladina teele (ladina keeles Via Latina), mis ühendas Roomat Capua lähistel asunud Calvi kolooniaga. Statius on nimetanud Appiuse teed pikkade teede kuningannaks:
See Rooma tee on äge ja võimas küll..saab isegi kosmosest näha…
Aga Urmasstrasse vastu ta ei saa…
Vanas Roomas löödi sellise käki eest pea mõõgaga maha konkreetselt🫠🫠🫠
et löödi maha, tõenäoliselt pandi jutupaunikud ja sooja õhu puhujad konarlist teed siledaks trampima, miski kasulik toiming.
kiiremas korras moodustada olemasoleva kivitee säilitamise eest võitlejate tugirühm ja hakata viima selle tee säilitamise vajalikkuses kahtlejaid kogemusi vahetama samasuguseid teid rajanud riikidesse nagu etioopasse, mägi karabahh, kasashstan, itsgeeria, itaalia jne.
miks peab teiste tehtud paska kopeerima, see jääb arusaamatuks!?
Kes kommentaatoreist luges LE täispikka artiklit? Mina lõpuks lugesin. Ei jäänud muljet nagu oleks ametnike-ehitajate vaidlus keerelnud ümber ‘kiviaia’ tasandamise. Pikalt arutleti hoopis täringukivide (ülekäiguradade) üle, vuukidesse uue täitesegu paigaldamise võimalikkusest ja aluskihi veekindlusest. Ühesõnaga – aiaaugust, mitte aiast endast. Mul tekkis küsimus, kes üldse leiutas säherduse ‘analooge mitteomava’ teeehitus-stiili, kus klompkivid laotatakse hõredalt, ülilaiade tsementvuukidega? Kas kuskil veel taolist sõidu(!)teed Eestis näha saab? Kas sellega jäädi rahule? Miskipärast tundub, et idee laduda tee hõredalt turritavatest kivitüügastest tekkis käigupealt vaesuse ja Ukraina sõjast tingitud defitsiidi tõttu. Rõõmustan jalakäijana vaid selle üle, et autosid liigub nüüd nii vähe ja aeglaselt, et… Loe rohkem »
Kahjuks sama ei saa öelda Metsa ja Kalda tn. elanikud- kus ülekäigukohad enamasti üldse puuduvad. Murtud kividest katendiga tee ehitus, ei ole minu teada tänapäevane standardne vaid ajalooline viis. Paraku ei tehtud ka neid sellisel moel. Olen seda ehitusviisi kunagi samal teemal LE kommentaaris kirjeldanud aga ei viitsi enam üles otsida. Kindlasti ei vasta ta ikkagi tänapäevase sõidutee nõuetele.
Täispikas artiklis selgitas ekspertiisitegija põhimõttelist erinevust Karja ja Posti tänava teekatete vahel. Karja tänava sillutis on laotud tasandatud, vett läbilaskvale pinnale klots klotsi vastu minimaalse vuugiga. Niipalju kui Tallinna vanalinnast mäletan, on sealsed teed samasugused. Posti tänaval valati aga sängituskihile paigaldatud kivid betoonvuukidega monoliidiks. Selle lahtivõtmine ja uuesti ladumine on võrreldes sidumata kivide ümberladumisega (Karja tänaval) paras peavalu. Ekspert arvas, et kui Posti tänava vuugid õnnestub 3-4cm sügavuseni eribetooniga täita, ‘saaks teekatet remontida’. Kas see teed ka tasandab, ei öelda. Ei jäänud muljet, et tasandamine on eesmärk omaette. Minu ettepanek olnuks vuugid survepesuga nii puhtaks-sügavaks lasta kui võimalik ja valada… Loe rohkem »
Juba mõte sellisest teest räägib nõrgast kestvusest. Ka asfaltbetoonist tee on betoon, lihtsalt sideaine on bituumen, erinevalt tsemendist tsementbetooni puhul. Käituvad nad aga täiesti erinevalt. Bituumen on plastne ja selle koormamisel deformeerub ning koormuse kadumisel taastub, taastumine on ajas vähenev. Selle tõttu on vastupidavuse huvides tähtis kihi paksus ja vastavus koormusele. Võimaldab siiski teha tänu plastsusele suhteliselt õhukest katendit. Tsementbetoon on vastupidi jäik ja ajas tugevnev teekate. Miinuseks on minimaalne katendi paksus (mälu järgi u. 25cm). Mõlema katendi “surm” on lahtised praod. Pange nüüd kõrvale “kombi” murtud kivid (millele koormus langeb väga ebaühtlaselt) ja jootebetoon (sisuliselt montaazibetoon , millel on… Loe rohkem »
Rohkem nagu murtud kui klombitud kivi.
on vaesus, et midagigi teha sandikopikate eest. Peab ju olema kõige odavam pakkumine – popsi mentaliteet.
pole küll mingi tee kvaliteedi näitaja. Nagu kapsauss nii välimuselt kui ka konstruktsioonolt
Et isegi rong Peetrike enam mööda Posti tn.sõita ei saaa-laguneb laiali.
Ära tule siia jälle paska ajama! Hoog tuli peale? Nähtavasti. See teema siin ei ole naljatamine. Püüa mõista!!! Täielikult konarlik sõidutee, mõtetu eritasanditega, ei saanud sirget teed tehtud jne jne jne. Mine palun järgmise tema alla oma “vaimukusi” väljendama, (saame kokku ja anaali kaudu sündnud) ja muud sarnased “haritud” inimese vaimusünnitused. Palun!
Tõe rääkimise eest saan sõimata??
Mul mitukümmend pilti ka puude langetamisest ja kuidas inimesed leinavad seda lollust
Karilaid millal allasutsutes palgad hakkavad tõsma või posti tänava allee neelab viimasegi pisku!
Karilaid juba hüüpas üle parda
Miinimum ju tõusis jaanuarist. Need, kes üle miinimumi saavad ehk 1500 ja rohkem neil ei tohi küll palk tõusta.
Meie lv mehed on Jaapanis käinud ja teavad, mis teeb sealne ametnik, kui on säärase käki kokku on keeranud – harakiri. Mina nii verejanuline ei ole ja ootan kolme linnavalitsuse liikme poolt vastutuse võtmist ning tagasiastumist.
tagasiastumine oleks küll liiga kerge ju, kes seda teha ei tahaks. Vastutuse võtmine peab ikkagi väljenduma selles, et see peatänava sõidutee tehtaks taas sõitmiskõlblikuks. Nii peab olema, mitte, et keerasin jama kokku ja ujun minema.
Üldiselt võtavad vastuse lv ametnikud küll aga kinni maksab linnakodanik. Milles seisneb vastuse võtmine? Kuidas see välja peaks nägema? Terve mõistus ütleb, et selliseid ametnike enam linnapalgal ei kohta. See paraku ei käi meie linna kohta. Võtkem kas või linnahoolduse ja Lõpsi juhtum näiteks.
Te võite siin näiteid tuua ja keerutada palju tahate, aga tasumine toimub ikka läbi maksude kogutud rahast. On nii? Pakun, et ka lv ametnikud ikka maksavad makse.
Sisuliselt ei maksa mitte üks riigipalgaline makse sest nende maksud on sama, kui sina tõstad raha oma ühest taskust teise. Nad saavad palka maksurahadest ja maksurahadelt omakorda makse võttes on tulemuseks lihtsalt raamatupidamislik kontodevaheline liikumine.
Nii ju ongi, see aga tähendab, et riigipalgaline ei saa kätte kogu summat, vaid osa läheb ka riigi ehitamiseks tagasi.
To-ohh! … ja kogu ringlev raha on Eesti Panga oma, sest meie ainult tõstame seda “taskust taskusse”? Maksuraha on lihtsalt ettekogutud maksevahendid, mingi teenuse või kauba eest tasumiseks ja maksevahendi kogujaks ning teenuse korraldajaks on lihtsalt riik (ehk ühiskond), mitte eraisik. See ei tähenda, et selle raha eest osutatud teenus või tarnitud kaup ei oleks loodud tööd tehes või selle töö tegija ei oleks maksumaksja. Äärmiselt häbematu ja rumal suhtumine! See asjaolu, et teatud kaubad ja teenused soetatakse enamasti maksuraha eest, ei tähenda et nad on muidu ebavajalikud või et ei saaks teisiti. Saab, selle koondnimi on “õhuke riik”. Näitena… Loe rohkem »
Teie imelik olete küll vist kommunistliku tuleviku unistaja? Minule kommunistid ei meeldi. Erakätes süsteem toimib ikka paremini kordades, kui kõik ühisvaraks süsteem ja seda on ajalugu näidanud kenasti kätte!
Paraku tuleb siin vahet teha kommunismil (kui ideoloogial, praktikas siiski totalitarism) ja ühiskonna kooskõlastatud tegevusel, millel nimeks riik. “Mina ise ja teistest poogen”- suhtumine, hävitab igasuguse riigi, hoolimata selle korralduse ideoloogiast. Ajalugu on ka seda korduvalt tõestanud, väidetavalt langes ka selle tõttu Rooma impeerium. Kommunismiga pole siin mingit seost. “Õhukesed riigid” ei ole ka riikidena parimate SKP-de hulgas (USA tervishoiusüsteem on siin pigem erand) ning seal kipub tõesti “kommunism” pead tõstma (näitena Ladina-Ameerika).
Muidugi! Seepärast valimegi vanad taas juhtima. Saavad siis oma vigu parandada (või uusi teha) 😉
Kivid viskame viiki täiteks ja rahu majas 😂
Nüüd siis lõpuks tunnistame, et saiast tehti seda samust.