Katarine Rosalie: epistel põlisrahvastest ja Universumi hõbetõrukesest

Mu armas rahvas! Kas mäletad veel minu päikesevarjutuseaegset rituaali püha allika veeres? Kas on sul meeles minu tõotus, et sellega päästan Roimaerakonna hirmuvalitsuse ja maksunõudmiste alt meie õnnetu rahva? Päästan vallale energeetilised sidemed, mis hoiavad meid siin kütkes ja orjuses?

Kui sellel päeval varjutusest pääsenud Päike tõusis, oligi kõik muutunud! Juba selsamal päeval tuli kokku Võru Kongress ja kuulutas võrokesed põlisrahvaks ning valis neid valitsema omaenda vanematekogu. Siis kinnitati see otsus veel energeetiliselt Nursipalu ketiga, kus osales peaaegu terve Võrumaa rahvas, kuigi peavoolumeedia valetas muidugi rahva hulga väga palju väiksemaks, nemad kirjutasid, et ketis oli kõigest umbes 500 inimest. Aga osavõtjad ise ütlesid, et neid oli kohal vähemalt 10 000 inimest! Nii et kumba sa siin rohkem usud, kas peavoolumeediat, kes nagunii kogu aeg valetab, või kohapeal olnud tunnistajaid, kes oma silmaga kõike pealt nägid!

Nii et nüüd on Võrumaa esimene, kes on kindlalt päästetud ja põhimõtteliselt iseseisev! Kaja võib oma suu nende maksudest ja metsadest ja Nursipalu polügoonist puhtaks pühkida! Järgmisel öösel seisin kaua oma maja trepil ja kuulasin õndsalt koledat kisa ja undamist, mis Toompea poolt kostis. Ja päeval võis telekast näha, kuidas Kaja ilmus riigikogus pulti, pooled juuksed suurest vihast peast välja kistud, ja nägi suurt vaeva, et võlts naeratus näole manada, nagu poleks midagi juhtunud. Aga küll me juba teame!

Armas rahvas, küll me kuuleme veel suuremat kisa ja küll näeme, kuidas Kaja endal veel rohkem juukseid peast välja katkub, kui ka Saaremaa ja Hiiumaa kuulutavad end Eesti vabariigi alt iseseisvaks põlisrahvaks! Sest ma näen ja tean selgesti, et just see on asjade loomulik ja loogiline käik. Võrukesed tegid lihtsalt otsa lahti, aga kannatus on katkenud ju kõikidel!

Iseseisvaks põlisrahvaks saavad saarlased koos hiidlaste ja muhulaste, kihnlaste ja vormsilastega. Iseseisvaks põlismaakonnaks kuulutab end ka Ridala. Kuid juba enne seda haarab võrokeste eeskujust kinni Sakala ja taastab iseseisvana oma põlismaakonna ja põlisrahva. Seejärel teeb sama ülejäänud suur Ugandi, varsti ka lääne pool Soontagana. Oma iseseisvuse haaravad tagasi ka Virumaa ja Järvamaa.

Kaua kõhklevad vaid Rävala ja Harjumaa, kõhklevad kaua – sest seal elab palju reetureid ja rahvavaenlasi, Roimaerakonna valijaid ja nende valedele ning kuritegudele takka kiitjaid. Oh, kurjalt püütakse vaigistada neis maakondades mõistuse häält! Seal saadakse näha veel uskumatuid repressioone ja piinakambreid, allaheitmisi ja tühistamisi. Tallinn on lähedal ja Toompealt näeb kuri silm kaugele. Vend ei tunne seal venda ja salakavalad pealekaebused üksteise vastu muutuvad igapäevaseks asjaks. Põhja Konna toidulaud Toompea all koobastes kaetakse looka ja keegi ei kuule enam iialgi neist õnnetutest midagi.

Seda kõike näeb kurvastusega minu kolmas silm, ja mu sõnu kinnitab ka tuvi Maaru, kes just samasuguse teate tõi täna hommikul Universumilt, tõe pandina noka vahel kaasas hõbedane tõrukene. Selle tõrukese saatis Universum meile tõotusena, et oma juurte juurde tagasi pöördudes olemegi valinud õige tee, ja kus on meie juured, meie tõeliselt põlised juured? Muinas-Eestis need ongi! Need ongi meie muinasmaakondades, mis peavad edaspidi olema kõik iseseisvad, et me eraldi põlisrahvastena võiksime nendes igavesti elada vabalt ja rõõmsalt. Ükski puu ei tohi neis langeda, ükski põld ei tohi neis tilkagi mürki maitsta! Väeringid Universumi auks olgu meie jumalateenistus, väelaulud lõkete ääres olgu meie kirikulaulud – siis on meie päralt vabadus.

Alles siis, kui Harjumaa ja Rävala saavad ümbritsetud meie ilust, rõõmust ja väest, avanevad lõpuks ka nende silmad, et meie püha eeskuju järgida, peksta tühjaks see Toompea loss, pillutada merre selle ehituskivid ja avada Rävala põlisrahva vääriline Lindanise sadam, nii nagu see tuhat aastat tagasi oli.

Aga Universumi saadetud hõbetõrukese matame kärajatel Raikküla unustatud maalinna südamesse tuhandeteks sajanditeks tuksuma, mu armas rahvas. Seal kaitseb ja avitab tema meid igavesti.