Edgar Savisaar on nüüd osa Eesti minevikust. Kui veel paari kuu eest võis mängida mõttega tema taastulekust avalikku ellu, siis nüüd on ühemõtteliselt joon vahel.
Suurenema hakkab ka distants, mis pakub võimaluse vahetada ajakirjanduslik käsitlus sammhaaval ajaloolise vaate vastu.
2004. aastal ilmunud raamatus "Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992" kirjutas Savisaar nii: „On selge, et [Toomas] Kümmel, [Kalle] Muuli ja [Hans H.] Luik olid tärkava vaba ajakirjanduse esimesed võsud. Neis küdes iha otsida suurt sensatsiooni, aga nappis veel kogemusi, et näha sündmuste tegelikke tagamaid. Sellepärast osutusid nad suhteliselt kergesti manipuleeritavaks." Kui palju muu raamatus kirja pandu siiruse suhtes tasub olla skeptiline, siis need laused tulid kindlasti otse südamest.
kui tervis veab alt siis tahad seda või ei, aga pead ikkagi eemale astuma..
Taevaisa andis talle ammu juba märku, aga ei, mina olen savisaar!
teenivad siiani leivaraha edgari arvelt