Piret Hartman: teeme ära liikumispöörde!

Lääne Elu

info@le.ee

Piret Hartman. Foto: erakogu
Piret Hartman. Foto: erakogu

Eelseisva liikumisaasta ja alanud spordinädala valguses on paslik rääkida aktiivse liikumise olulisusest.

Liikumine puudutab igaüht, pakub ehedaid emotsioone ja elamusi, siirast rõõmu ja head tuju. Kuid sellest hoolimata liigume ikka liiga vähe!

Terviseradadel näeb küll arvukalt inimesi ja kõikjal Eestil toimub ohtralt spordisündmusi, kuid kultuuriministeeriumi tellitud liikumisuuringu tulemused on murettekitavad. Sellest selgub, et iga päev ei liigu piisavalt 57 protsenti õpilastest ja 58 protsenti täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka, et aktiivne eluviis toetab tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ja täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.

Eesti mehed on Euroopa Liidus tervena elada jäänud aastate poolest tagantpoolt kolmandad ja naised kümnendad. Selle suundumuse muutmiseks vajab Eesti süsteemset liikumispööret. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, tõhusamaid ja odavamaid viise tervise parandamiseks. Selleks, et jõuda aastaks 2030 liikumisaktiivsuses põhjamaade tasemele, peab selleks ajaks vähemalt kaks kolmandikku Eesti elanikest regulaarselt liikuma.

Mida selleks teha? Just lapsevanemad saavad olla lastele nii sõnade kui ka tegudega eeskujuks ning tuua neid liikumisharrastuste juurde. Ühised matkad, metsajooksud, rattaretked, pallimängud ja paadisõidud laovad vundamenti elukestvatele harjumustele. Samuti on oluline, et igas Eesti nurgas oleks aktiivsust soosiv keskkond – heas korras sporditaristu ja tervisespordikeskused ning pühendunud õpetajad ja treenerid. Liikumise kirjaoskuse arendamises on tähtis roll ka lasteaial ja koolil.

On selge, et murrangut ei tule, kui laste ja noortega tegelevaid inimesi ei väärtustata ega tunnustata. Lapsi inspireerib kompetentne innustav treener. 2023. aasta riigieelarvest eraldatakse treenerite palgatoetuseks lisaks 4,5 miljonit eurot, mis võimaldab uuel aastal koos kohalike omavalitsuste ja spordiklubide panusega tõsta kõrgema taseme treenerite miinimumpalka 1020 eurolt 1400 eurole. Kasv on 37 protsenti. Loodetavasti motiveerib palgakasv noori inimesi treeneri elukutset valima.

Liikumisuuringust ilmnes veel, et veerandil Eesti elanikest pole kunagi olnud sportlikku hobi, kuid kolmveerandil elanikest on olnud spordiga kokkupuude. Siit tuleneb kaks võtmeprobleemi: kuidas toetada inimesi jääma hobi- või tervisespordi juurde ning kuidas mõjutada neid, kes pole tervisespordiga sina peal olnud, rohkem liikuma ja hobispordist huvituma.

Kindlasti aitavad heas korras sportimisrajatised liikuma tuua inimesi, kes seda varem teinud pole, spordivad harva või haruharva. Selleks investeerib riik regionaalsete tervisespordikeskuste arendamisse, et toetada olme- ja teenindushoonete rajamist. Ikka selleks, et igas maakonnas oleks inimestele häid tingimusi ja teenuseid pakkuvad kohad. Liikumisvõimalusi laiendaks seegi, kui koolide ja lasteaedade spordi- ja mänguväljakud oleksid senisest enam avalikuks kasutamiseks.

Liikumisharrastuse edendamise alus on koostöö ja teadlikkuse kasvatamine. Eesti olümpiakomitee on alustanud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse loomist, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskne juhtimine ja arendamine. Koostöös ja ühiseid eesmärke seades saab tuua liikumise prioriteediks valdkondadeüleselt. Lisaks on sihiks tegevuste koordineerimine ja liikumisalase kompetentsi teadlikkuse tõstmine kohalikes omavalitsustes.

Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et üle 90 protsendi elanikest peab liikumist oluliseks, kuid ise tegudeni ei jõua. Takistused aktiivsemaks liikumiseks inimeste endi hinnangul suuresti puuduvad. Liikumine algab mõtteviisist ja väikestest sammudest. Kui olete pikemat aega mõelnud proovida uut spordiala või liikumisviisi, tehke see samm, registreerige end trenni või minge metsarajale kepikõnnile.

16 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
seltsimehed
2 kuud tagasi

kommunistid pöörasid liikumisele väga palju tähelepanu, erirongid käisid tihedalt siberi vahet, rahvas tegi rõõmuga värskes õhus füüsilist tööd gulagi laagrites metsatöödel ja kõiksugu kanalite kaevamisel ja söekaevandustes, eriti tuntud oli riviliikumine, kus samm vasakule või paremale aga andis vabaduse maistest piinadest

huvitav
2 kuud tagasi
Reply to  seltsimehed

peaks naljakas olema? Küüditamine ja vangilaagrid?

Serõi
2 kuud tagasi

Keelake nutieadmete kasutus ja kõik saab korda💕

A.R
2 kuud tagasi
Reply to  Serõi

Tarkpea, kas sa oma lastel keelasid või? Vaevalt küll

KodanikS
2 kuud tagasi

Lasteaedade mänguväljakud jäägu ikka lasteaiale kasutada. Haapsalus piisavalt avalikke mänguväljakuid ning staadion.
Kui Metsa tänavalt on vaja bussiga algkooli sõita, siis on see enda laiskus. Minu lapsel on kooli 1km ja veidi peale. Läheb kooli või tuleb koolist jalgsi või rattaga. Ei mingit bussi, bolti või autoga vedamist. Sadagu või vihma.
Üks suur välijõusaal muidugi on puudu. Selline nagu Paralepas.
Kui tuli koroona, siis oli järsku kõigil aega õues olla ja jalutada. Nüüd jälle kõik laisaks muutunud.

Ehh sind küll
2 kuud tagasi
Reply to  KodanikS

Sa inimene oled lihtsalt kooner, et sa ei anna raha ja ei luba oma lastel kasutada elektri tõukse! Sellepärast nad häbi tunnevadki koolis teiste ees, kui küsitakse, et millega sina täna tulid kooli….hmm jala tulin…looser

KodanikS
2 kuud tagasi
Reply to  Ehh sind küll

Õnneks on minu laps veel liiga noor. Parem olen ise ka täielik luuser. Enne liigun jalgsi või jalgrattaga. Ei viitsi isegi autoga linnas sõita. Kuniks mul jalad liiguvad, siis pole mul seda invakäru vaja.

Ehh sind küll
2 kuud tagasi
Reply to  KodanikS

See pole päris nii, et invakäru. Ajaga tuleb kaasas käia, kas sa ei mäleta, et sinu vanematele öeldi ka kunagi lapsepõlves, et televiisori vaatamine teeb värdjaks või midagi taolist. Ehk teebki, me ei saa sellest ise enam aru, aga saan ka sellest aru…. on see jala käimine kasulik jne, kuid asi on sotsiaalses suhtlemises. Mismoodi sa lapsele otsa vaatad, kui kõik ta sõbrad teevad midagi lahedat, aga sina ei luba!? Vihkama hakkavad sind, muud midagi. Mõistlikuse piirides kasvatame ikkagi seda tervisevärki, trenni võib teha igal ajal!

kuda
2 kuud tagasi
Reply to  Ehh sind küll

sa keelad jah, kui teised lahedalt kanepit tõmbavad

ohoh
2 kuud tagasi
Reply to  kuda

Mis kanepil häda on?

Paes
1 kuu tagasi
Reply to  ohoh

Jah , panen iga päev , olen loom ju

Kuulsa Eurojoodiku
2 kuud tagasi

kriminaalses joobes autojuhtimise kohta puudub prokuratuuri arvates avalik huvi…
õigusriik missugune.

AVS
2 kuud tagasi

Sa peaksid tegelikult enne üritama aru saada, mis vahe on avalikul huvil ning avalikul menetlushuvil ehk oportuniteedil. Vihjeks niipalju, et sel pole mingit pistmist sellega, kas mind või sind see asi huvitab.
Ja kuigi parandada saab alati, pole ka meie õigusriigil häda midagi.

Agu
2 kuud tagasi
Reply to  AVS

Siinkohal pean teid parandama, et on ikka kohati natukene häda küll. Te kas mängite pimedat ja kurti, või oletegi see! Pakun, et ei ole.

AVS
2 kuud tagasi
Reply to  Agu

Loomulikult – seda ma räägingi, et parandada saab alati, ideaalsust pole päriselus olemas.

Kas üleõppinud magistrid
2 kuud tagasi

…ei peaks igasugu ”pöördeid” alustama ajupöördest?