Keskkonnaamet kinnitas uue suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava kümneks aastaks, millega pandi muuhulgas paika ka hundi, ilvese ja karu populatsioonide arvukuse minimaalne piirmäär.
Kava eesmärk on Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate suurkiskjatega. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on nüüd suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas määratletud hundi, ilvese ja karu populatsioonide arvukuse minimaalne piirmäär, millest allapoole ei tohi loomade arvukus langeda. „Kava koostamise käigus otsiti huvirühmadega koostöös tasakaalupunkti, et suurkiskjad oleksid jätkuvalt loomulik osa meie loodusest, kiskjakahjud loomapidajatele oleksid talutavad ning ühiskonnas ei suureneks põhjendamatu hirm nende väärikate ja looduses vajalike loomade ees,“ ütles Rainer Vakra.
Lisaks keskkonna kandevõimele on neis lävendites arvestatud Eesti suurkiskjapopulatsioonide osakaaluga Balti regioonist ning ühiskonna taluvuspiiriga. „Nii peaks suurkiskjate arvukus püsima soodsates ja sellistes piirides, kus võimalike kiskjakahjude hulk ja kokkupuuted inimestega ei ületa mõistlikku piiri,“ selgitas ohjamiskava üks koostaja Jaanus Remm.
„Võrreldes varasema kavaga lepiti kokku, et karu poegadega pesakondade minimaalne arvukus peaks igal aastal olema senise 60 asemel 70. Hundi puhul suureneb varasem, 15–25 kutsikatega hundikarja lävend 20–30 karjani. Ilvese puhul korrigeeriti pesakondade arvukuse minimaalset piiri varasema 100–120 poegadega pesakonna asemel 80 pesakonnani,“ ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Keskkonnaameti edaspidised otsused jahipidamise korraldamisel lähtuvad lisaks eelmainitule ka kahjustuste määradest, liikide järelkasvust ja muudest sarnastest tingimustest. Lepiti kokku, et kuigi juba pea kümmekond aastat arvukuse madalseisul oleva ilvese lävendiks pandi paika 80 pesakonda, ei hakata ilvese küttimise taasalustamist Eestis arutama enne, kui siin on teada vähemalt 100 pesakonda.
Pruunkaru asurkond on Eestis väga heas seisundis – hinnanguliselt elab praegu Eestis kokku ligi 950 karu ehk aastas sünnib üle 100 pesakonna. Viimastel aastatel on ka karu tekitatud kahjustused mesitarudele ja silopallidele oluliselt suurenenud. Kahjude kontrolli all hoidmiseks jätkatakse pruunkarude arvukuse piiramist. Et nuhtlusisendite kujunemist vältida, tuleb inimestel jätkuvalt oma vara, näiteks mesitarusid ja silorulle, korralikult kaitsta.
Huntidel läheb samuti hästi. Senisest soodsama seisundi saavutamiseks näeb kava ette selliste alade loomise, kus saaksid tekkida stabiilsed looduslikud hundikarjad. Eeldatavasti ei tee sellised karjad loomapidajatele nii suuri kahjusid nagu nuhtlusisendid ja täidavad tõhusalt oma olulist ökoloogilist rolli looduses.
Ilvesel on nendest liikidest läinud paraku kõige kehvemini. Ka pärast kuueaastast jahikeeldu ning peamise saaklooma ehk metskitse arvukuse taastumist ei ole ilvese arvukus heale tasemele jõudnud. Selle üht põhjust, miks suur osa ilvese järelkasvust hukkub, tuleb lähiajal täpsemalt uurida.
Kava annab põhjaliku ülevaate liikide arvukusest, bioloogiast, küttimisest, kahjustustest ja ennetustegevusest. Uus kava rõhutab vajadust teha põhjalikumaid uuringuid ning võtta kasutusele innovatiivseid seiremetoodikaid, korrigeerida seadusandlust, parendada kahjuennetust ja kahjude kompenseerimist ning parandada kõikide osapoolte teadlikkust. Osapooltel on ühine soov, et koostöö huvirühmade vahel toimuks pidevalt. Selleks plaanib Keskkonnaamet moodustada suurkiskjate koostöökogu.
Aastateks 2022–2031 kinnitatud kavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eelnõu koostas OÜ Rewild Keskkonnaameti tellimusel.
Looduses jalutades on jäänud silma palju kiletatud silorulle, mis põldudel siiani vedelevad. Ise ka loomapidaja olles ei saa ma aru, miks neid kohe tegemise järel kokku ei korjata ja viida loomapidamishoonete juurde? Siis ei tekiks ka olukorda et keegi neid lõhuks. Lisaks on riivanud silma suured kiletükid mis selle sööda kiletamisega loodusesse maha jäävad. Ühel põllul nägin lausa et neid künti sisse?! Ühelt poolt jube looduse reostamine ja teiselt poolt võimalus et järgmisel aastal masinad koos heinaga need kiletükid söödarulli sisse ahmivad ja sedaviisi kile koduloomadele ette satub. Seega – inimesed, kes looduses kilega toimetavad, peaksid sellega hoolikamalt ringi käima… Loe rohkem »