Lõuna-Läänemaal Lääneranna vallas kavandatav koolivõrgu reform kaotab vallast kõik põhikoolid ja nudib algkoolid neljaklassiliseks.
Neljapäeva hommikul tegid Virtsu põhikooli 8. klassi lapsed hiirvaikuses matemaatika kontrolltööd. Klassi ees pidas neil silma peal õpetaja Siivi Jõgi. Kui Läänerannas kavandatav reform läbi läheb, tuleb neil 8. klassi 11 lapsel leida teine kool. Kodukooli kaotab üle 20 lapse, sest 7.–9. klass pannakse kinni ja Virtsusse jääb kuue klassiga algkool. Koos Jõgiga kaotab töö seitse-kaheksa Virtsu kooli õpetajat.
Loen ja “kaldun”: muidu mõistliku, kuid siiski ähvardava või siis tänu paluva tooniga (kui meid ei oleks, mis te siis teeks) teksti autor, Lihula Gümnaasiumi direktor, alustab oma teksti Lääneranna Teatajas väljendiga -kallutatud emotsioon-, nii kärbib ta ju ise diskussiooni – soovib, või ikkagi ei soovi diskussiooni, saad sa nüüd aru? Või siis esiletõstetud vildakas tekstinupp – “Arvamus jääbki arvamuseks seniks kuni seda ei ole kas faktidega ümber lükatud või kinnitatud. Seetõttu soovin välja tuua faktilisi näitajaid antud teemal.” Kirjutaja ei tea sõna -arvamus- tähendust. Aitan: arvamus – mõte, seisukoht, hinnang. Õige oleks kasutada sõna -eelarvamus- või -väärarvamus-. Aga see… Loe rohkem »
Lugesin veelkord ja nägin enda eksimust. Seda vildakat lauset ei ole võimalik nii lihtsalt parandada.
Einoh, las ta kirjutab terviseks. Eks iga peni peab ikka omaenda saba ise kergitama, ma tean ainult üht nii rumalat koolijuhti, kes väidab, et tema juhitava kooli tase ei ole väga hea. Aga see selleks. Siiski on lapse haridustee valikul otsustav sõna vanematel. Ma ei näe tõesti, miks peaks Vaiste laps tahtma liikuda kuhugi kaugele-kaugele Lihula kooli. Arvutasin välja, et see koolitee muutub ühe hoobiga ca 70 kilomeetrit pikaks, sest bussiring peab teiselt poolt minema ka läbi Paadremaa. Siiski tundub direktor pisut puterdavat protsentidega. Hilljuti Pärnu Postimehes avaldatu põhjal on Lääneranna vald Pärnu maakonnas ülivõimas edetabeli liider, ainult 45% õpetajatest… Loe rohkem »
Armand Reinmaa – Pean tunnistama, selline koolikorraldus ei ole jätkusuutlik, ei laste arvu, suuri koolimaju kui ka hariduse kvaliteeti arvestades. Siinkohal ei ole vähetähtis fakt, et viimase 20 aasta jooksul ei ole nelja ühinenud valla territooriumile ehitatud ühtegi uut haridusasutust. On küll kaasajastatud Koonga koolimaja ja Virtsu lasteaed ning viimase koolimajana ehitatud Varbla koolimaja (2001), kuid uusi haridusasutusi ehitatud ei ole.
EI OLE EHITATUD UUSI, JÄRELIKULT POLE VAJA…
Miks
Traditsioonilise loogika alus on objektiivse tegelikkuse suhteline püsivus. Kui küsite mitut moodi ja saate sama vastuse, siis on mõte korrektne. Reinmaa kirjutise mõte on ebakorrektne.
Fakt ei tõesta, et põhikoole ei ole vaja. Tühine fakt.
Loogika on õudne asi, eriti häiriv, näiteks, kui loogikat kasutatakse rahapesu tõestamiseks. Sai juhuslik ja tarbetu näide. Siia kommentaari alla miinused sobivad.
Ma tooksin selle pläma peale ühe paralleeli. Sütevaka gümnaasium Pärnus oli ülitugeva tasemega kool juba siis, kui selle seinad olid krobelised ja luitunud ning keldrikorrusel asunud poiste peldikust (viisakamalt ei saa nimetada) levis poole maja peale tõhusat kusehaisu. Aga ikka joosti sisseastumiskatsetele tormi ja oldi kurvad, kui joone alla jäädi.
Koolist teeb kooli mitte ilus siledate seintega maja, vaid ikka inimesed selle sees.
Õige tegu, sest järel tulevaid õpilasi ju pole.
Vb liiga rutakas, kuid nii või naa oleks seda pidanud tegema.
Tehke rohkem lapsi, küll siis on koolid lahti ka!
Lihula on niikuinii keskuseks ning varem või hiljem asutakse seal ka õppima.
Ideaalis oleksid varbla, virtsu, lihula nii nagu alati, ülejäänud võiks rahulikult sulgeda.
Millistele faktidele tugineb teie arvamus, et “järel tulevaid õpilasi ju pole”?
Ja Lihula pole ka mitte kui mingisugune keskus ei Koonga ega Varbla kandi jaoks. Transpordiühendus niigi olematu.
Muuseas, teinekord julgege ka oma nime all esineda, kui kommenteerima tulete.
Eesti inimene olevat “tarkrahvas”, aga poliitikud on ?
Selle asemel, et edendada maaelu, te hävitate Eestit. Regionaalpoliitika on toiminud sihikindlalt maaelu hävitamise suunal, ja KOV-d aitavad sellele kaasa, tõstes iseenese palku. Pole kaugel see aeg, kui see väike rahvus kaob sellelt planeedilt, sest meie kestmise ainus tagatis on olnud haridus, ja rahvavaenuliku erakonna juhtimisel seda praegu hävitatakse. Ma leinan oma rahvast, ja on mõneti hea, et olen juba nii vana, et vahest ei pea nägema hävitustöö lõppvaatust.
Ma saan aru, et olete juba vana inimene ega ela asjaomases piirkonnas – aga praegu teete küll Reformierakonnale liiga.
Jõuk, kes püüab enda valimislubadust täites ära kohitseda valla ülejäänud koole, ei ole mitte kuidagi seotud teie poolt mainitud “rahvavaenuliku erakonnaga”. Aga head üritamist neile, ma võin omalt poolt lubada, et see ei lõpe nende endi jaoks hästi.
…Mati. KOV täidab vastuvaidlematult riiklikku plaani. Riik täidab vastuvaidlematult EU plaani.
Kas teadlikult või lollusest, ses osas jään vastuse võlgu.
Ei julgeks väita, et vähemalt selles küsimuses KOV riiklikku plaani täidab. Kui seda nimetada “riiklikuks plaaniks”, siis oleks lood pigem vastupidi. Metsküla (ja võib-olla ka Kõmsi, kuigi nad asuvad Virtsule ikka väga lähedal) põhikoolideks ja Lihulast gümnaasiumiaste ära kaotada. Tuletame meelde, et praeguse paradigma põhjal riik 1)hindab kõrgelt väiksemaid koole kogu nende eripäras, ja 2)soovib gümnaasiumihariduse viia maakonnakeskustes asuvatesse riigigümnaasiumitesse, kus on võimalik reaalselt pakkuda palju laiapõhjalisemalt valikaineid. Sellest muidugi antud juhul KOV kuulda ei taha – aga nad ei suuda ka näha terviklikku pilti, mis kõik tegelikkuses juhtuma hakkab. Ärge kuulake mind, kui ei taha – aga ma olen… Loe rohkem »
Kuurme ei räägi R-erakonnst, vaid üldisest pildist. M. Põdra, teravikku ei ole vaja ihuda, vallas on võim klõunidel seni kuni asi tõsidesks läheb. Massu tsirkus on episoodiline nähe, seal on vaid keegi, kes on surnud kassi naha pähe tõmmanud ja vastab absurdsel moel “kahele retoorilisele” küsimusele (vihje valimiste propagandale).
Ka sellele julgen vastu vaielda. Tsirkuses astuvad üles tolad, egas tola loll ole. Aga need, kelle arvates on võim igavene ja võib-olla isegi pärandatav, ei taju lihtsalt seda, et ühel hetkel pöördub kogu asi nende endi vastu. Ja see on juba mentaalse vähearenemise tunnus.
Ära vaidle vastu, kes retoorilistele küsimiustele vastavad, on tolad. Nii tegi Reinmaa oma valimispropagandas, küsimusi oli lausa kaks. Loe Reinmaa jaburat teksti!
Ausalt, ei taha raisata enda kallist aega jaburuste lugemisele, ega ka oma hindamatuid ajurakke nendest jaburustest arusaamisele. Las ta olla pealegi. Vallavolikogud tulevad ja lähevad, aga mina jään. Jõuan nad kõik veel maha matta. Keda millise honorari eest, on juba minu teha.
Jah, kahtlase elemendi pärmile ei ole vaja midagi lisada,
keskool ei ole kunagi olnud väljaspool lihulat elavatel lastel esimene valik, rohkem ikka selline viimane hädapärast. Ikka minnakse ametikooli või siis kaugemale gümnaasiumi.
oli küll. Palju paralleelklasse oli ning körgkoolidesse saadi sisse. Mis siis nüüd lahti on?!
Asjaga on niija naa. Kui on suur ja haja-asustusega vald siis tuleb üht kui teist asja muuta.Mis on see kriteerium, millised lapsed peavad saama kodukohas koolis käia ja millised pikka kooliteed sõitma? Natuke ajaloost,sajandi algul leidis tollane Hanila valla haridus- ja kultuurikomisjon, et vald ei saa pidada kahte põhikooli ja Vatla teha algkooliks.Siis õppis koolis veel ligikaudu 70 õpilast,rahvasaadikud olid enamuses nõus ja asi tehtud. Kui piirkonna lapsed olid koolidesse laiali läinud siis ka algkool kinni.Ei olnud siis probleemiks koolitee pikkus.Vahel asendusbussijuhina tean,et algul oli hommikune ja õhtune bussiring kumbgi 30 km ja kooli jõudmiseks ja õhtul koju ka kummalgil… Loe rohkem »
Kriteerium on tegelikult lihtne. Põhiharidus kodule nii lähedalt kui vähegi saab (see on ka põhjus, miks Varbla kooli vähemalt asjaomastest lastest mitte kui keegi Lihula suunas isegi ei mõtle), ja pärast põhiharidust on võimalus minna kas Pärnusse või Haapsallu, ükskõik siis kas ametit õppima või akadeemilise gümnaaasiumihariduse järele. Kõik muud variandid on seotud tühja ning tarbetu ajakuluga, mis kulub bussisõiduks. Varbla laps, kes tahaks käia lisaks üldhariduskoolile näiteks ka muusikakoolis Lihulas, peaks praeguste tunniplaanide kehtides startima kodust kell 7:45 ja jõuab koju mitte varem kui 19:00. Siis peab ta veel hakkama õppima, kokkuvõttes eo näe, kuidas ta enne kella 22:00… Loe rohkem »
…naljatate, härra Põdra, küsides, kas omavalitsus julgeb võtta vastutuse? Teatavasti kehtib kõnealusele surnud kassi nahaga kaetud omavolitsusorganile vastutustundetuse presumptsioon ; )
Siin selle valla Lihula-poolses otsas on naljahammaste kontsentratsioon üldse suhteliselt tihe. Üks näiteks laob mulle väikeste vahedega juba rohkem kui 12 aastat tagasi kehtivuse kaotanud seaduse alusel distsiplinaarkaristusi – ega saa aru minu viisakatest vihjetest, et sellised karistused on algusest peale õigustühised, ma ei pea isegi vaeva nägema nende tühistada laskmiseks. No las harjutab veel natuke, seekord oli dokument vähemalt juba natuke dokumendi moodi. Aga ainult natuke.
pole kunagi vastutust vötnud. See pole lihtsalt ettenähtud.
ei olnud probleemiks pikk koolitee, kas nahktoolis istuvale ametnikule või pikkakooliteed läbivale lapsel.
Elage oma paz bussi nostalgias, tänapäev on teine. Küsimus on ikkagi elementaarses põhihariduses mis peab olema võimalikult lihtsalt kätte saadav.
teada.
see kitsekasvataja ka punti , oskab samuti raha teha
Esiteks. Sellega ei saavuta mitte kui mingit rahalist kokkuhoidu. Selleks, et kasvõi valla bussiliinidena hoida kasvõi ainult koolipäevadel käigus busse Vaistest ja muudest toredatest geograafilistest punktidest, kulub raha kõvasti rohkem kui see kokkuhoid, mida kärpimisega ette nähakse. Labaselt väljendudes läheb haridusele ettenähtud raha bussifirmade nuumamiseks. Teiseks. Kui olete ehk kuulnud, tahab mõni laps saada ka huviharidust. Ütleks isegi, et seda rohkem, mida intelligentsema lapsega on tegu. Et valla haridustegelased näevad maailma asju ainult enda mätta otsast ega tee tegelikult laste huvides koostööd selle nimel, et lapsed saaksid oma päeva lühemaks, saab huviharidusega üldse peale hakata alles kella 15-st. See tähendab… Loe rohkem »
ei saa olla kuidagigi õigustatud ja vastuvõetav olukord, kus põhikoolis käiv laps on SUNNITUD oma 9kl haridustee jooksul vahetama 3 korda kooli. Vatlast Virtsu ja nüüd siis jälle valiku ees. Teades et soovi pole lihulasse mimma eks tuleb kompsud kokku ka pärnu poole kiigata.
Ja lõpuks mõtleme ka nende laste peale, kelle kohanemine võtab kohutavalt kaua aega. Nimetage neid erinevate solvavate nimedega – aga nad on olemas ja siinsamas.
olemas on ja siinsamas küll aga oleme ka realistlikud. nemad on just need kellelt esimesena rahad ja võimalused ära võetakse. ja oleme veel realistlikumad, valdav osa eesti rahvast ka nendest eriti ei hooli. kasvata omale munad mõtteviis on sovjetajast veel liiga sügaval eestlaste ajukurdudes
Ja distantsid ka. Peab mõni laps tõesti päevas 2 tundi kulutama bussis? Lisa kodutöö ja lapsel ehk laupäeval jääb ka hingamisaega. Või peab päriselt 10 aastane hakkama mõtlema ühikaelu peale? Kuidas see veel välja näeb. Teeme juba asjade võrdsustamiseks lihtsalt keset eestit ühe linnasuuruse internaatkooli kus käivad kõik eesti lapsed, haridus lasteaiast 12 klassini pakutud ja olemas
Lapsed pole sellele empaatilisele mõisapreilile olulised. Esimese asjana pärast võimule saamist kärbiti räigelt laste huvihariduse rahasid, nüüd pannakse väiksemaid koole kinni üle Eesti. Puhas rahva väljasuretamine.
Ei ole vaja kõiges näha mingit riiklikku poliitikat. Huvitav, miks keegi ei lähe Nõo või Noarootsi gümnaasiumite kallale?
vastasseis oleks seal isegi eesti poliitikute jaoks liialt räige veel, lisaks suudab noarootsi gümnaasium pakkuda läänemaa kohta tipptasemel haridust. varsti küll need ka kadunud