Helen Rives: Elatise süsteem muutub õiglasemaks

Uuest aastast muutub elatiste süsteem nii, et elatis seotakse lahti miinimumpalgast ja selle arvutamisel lähevad arvesse ka saadavad perehüvitised nagu lapsetoetus ja lasterikka pere toetus.

Uus ja paindlikum süsteem peaks viima õiglasemate lahendusteni ja seega võiks seniste võlglaste lapsed ka päriselt hakata neile välja mõistetud elatist kätte saama.

Saadavate toetuste kõrval lähtutakse edaspidi elatise suuruse arvestamisel ka sellest, kui palju elatist maksev vanem lapsega koos aega veedab. Need põhimõttelised muudatused motiveeriksid seni lapsest lahus elavaid vanemaid oma järeltulijaga rohkem ühist aega veetma ja see aitaks lapsel omakorda säilitada lähedasi suhteid eemal elava vanemaga. On positiivne, et elatise maksmist ja lapsega suhtlemise teemat hakatakse seaduse toel käsitlema ühtse tervikuna.

Elatist saama õigustatud lapse vanem võib küsida, milleks oli vaja senist süsteemi muuta. Üks põhjendus on kindlasti asjaolu, et alampalga kiire tõus viimastel aastatel on viinud paljud vanemad tahtmatult elatisvõlgniku staatusesse – neile on käinud üle jõu senise miinimumelatise (292 eurot ühe lapse kohta kuus) maksmine. Seda enam, et uuringute järgi on lapse tegelik keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot kuus.

Eestis on ligi 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatisraha. Detsembri lõpu seisuga on kohtutäiturite menetluses 14 792 alustatud elatise nõuete toimikut.

Uuest aastast on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot kalendrikuus ja mida edaspidi indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Elatist maksev lapsevanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Uue süsteemiga võidavad mõlemad pooled, sest on lootus, et kui elatise maksmine muutub inimestele jõukohasemaks, jääb elatisvõlglasi vähemaks ja suurem hulk lapsi saab saab elatisraha kätte.

Automaatselt elatise maksmises midagi ei muutu ja jõusse jäävad kõik varasemad kohtuotsused. Elatise muudatuste vajadustega tuleb pöörduda kohtusse. Kohtutäiturid nõuavad ka selle aasta 1. jaanuarist sisse elatist, mis on kohtuotsusega varem välja mõistetud.

Kui enne nimetatud kuupäeva tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on lapsevanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Selliste elatiste suurused külmutatakse ja edaspidi ei tõuse elatis enam alampalga määra kasvuga seoses nii nagu seni.

Perekonnaseaduse muudatused puudutavad vaid kohtumenetluses välja mõistetud elatisi. Kui lapsevanemad on sõlminud notariaalse kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks, jätkub sellise kokkuleppe täitmine vastavalt kokkuleppes sõnastatule.

Kohtutäitur lähtub elatise sissenõudmisel ka edaspidi ainult kohtuotsusest või notariaalsest kokkuleppest. Kõik vaidlused elatise suuruse, kestuse, vähendamiste jm osas tuleb lahendada kohtus. Kui võlgnikust lapsevanem taotleb elatise vähendamist näiteks lapse või temaga koos elava vanema arvele laekuva lapsetoetuse arvelt, tuleb esitada kohtule avaldus elatise muutmiseks.

Elatisega seonduvad teemad tuleb vanematel kokku leppida, kuid seejuures on minu soovitus ja soov, et lahkuminevad vanemad leiaksid endas tarkust teha seda ilma kohtu ja kohtutäiturita. Kohtu- ja täitemenetlusprotsessid on kurnavad kõigile pooltele ning mõjutavad lapse elu ja vaimset tervist, rääkimata tema suhetest vanematega. Isegi kui vanemad on otsustanud lahku minna, peab lahutusprotsessi keskmes olema nende ühine või ühised lapsed ning tema tervis ja rahu.

Kui aga tõesti ilma kohtus vaidlemiseta ei saa, siis osalege protsessis aktiivselt ja ärge jätke enda jaoks elatise suurust ja maksmist puudutavates küsimustes lahtisi otsi. Nõnda jäävad ära kohtu tagaseljaotsused, mis paraku praegu üsna tihti kohtutäituriteni jõuavad ja mille sisust saab võlgnik aru alles kohtutäituri juures.

Helen Rives

kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler