Nõuanne: ütle telefonis suure raha lubajale „Ei, aitäh!“

Lääne Elu

info@le.ee

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Ainuüksi oktoobris on üle 200 inimese Eestis kaotanud petturitele peaaegu 1,5 miljonit eurot. Ilma on jäädud eri summadest, suuremad neist üle 100 000 euro.

Kõik need inimesed on meie kaaslinlased, naabrid, sõbrad ja tuttavad. Nii juhtus näiteks väikeettevõtja Toomasega, kes jäi ilma kõigist aastatega kogutud säästudest, laenas olukorrast pääsemiseks veel juurdegi, ent ka selle raha said petturid temalt kätte. Kokku kaotas mees 145 000 eurot. Miks me sellistel asjadel küll endiga juhtuda laseme?

Petturid, kes tutvustavad end investeerimisfirma esindaja või pangatöötajana, on väga veenva jutuga, vahel ähvardavad, vahel mesikeelsed, vahel hirmutavad raha kaotamisega pangaarvelt, vahel ahvatlevad võimalusega vähese ajaga palju lisaks teenida. Pettur võtab ohvri õnneks palju lihtsamalt, kui me ettegi kujutame.

Hiiglaslik petukõnede laine võimendus veelgi septembris ja oktoobris, kui paljude inimeste kontodele laekusid II pensionisambasse kogutud säästud. Petturid nägid siin oma võimalust ja kahjuks on neil see ka õnnestunud – nii septembris kui ka oktoobris on petturitele jõudnud varasemast veelgi enam raha.

Eesti Pangaliidu tellitud Norstati uuringust selgub, et 93 protsenti 18–64aastastest Eesti inimestest on investeerimis- ja pangapettuste teemast kuulnud või sellega kokku puutunud. Isiklikult on teemaga ühel või teisel moel kokku puutunud 23 protsenti ehk pea 185 000 Eesti inimest.

Kahjuks ei tähenda suur teadlikkus alati seda, et oleme pettuste eest kaitstud. Investeerimispettused on tänapäeval väga nutikad. Petturid loovad internetis oma „firmadele“ kodulehed, mis näevad välja nagu päris, ja näitavad, justkui teeniks nende ettevõttesse paigutatud raha väga lühikese ajaga suurt tootlust. Nii pannaksegi heausklik telefonile vastaja uskuma, et „investeering“ on väga tulus ja „investeerides“ teenid väga ruttu palju raha. Mõned petuskeemid viiakse läbi nii oskuslikult, et esmapilgul võivad isegi asjatundjad alt minna ja uskuma jääda. Sageli väidavad petturid, et helistavad välismaalt, seegi lisab nende jutule usutavust. Enamasti kõnelevad kelmid telefonis vene keelt, räägivad enesekindlalt ja soravalt. Enamasti palutakse inimesel asi enda teada jätta, sest tegu olevat isikliku pakkumisega. Ja otsustama peab kiiresti, lausa kohe, kuna selline võimalus kaua ei kestvat! Sageli palutakse inimesel kas petturitele ülekanne teha või laadida oma arvutisse ekraani jagamise tarkvara, mille abiga saab pettur võtta kontrolli ohvri arvuti üle.

Kuidas ennast kaitsta? Kõige lihtsam – kui võõras inimene helistab ja tahab sinuga sinu rahast rääkida, ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“. Ja ära unusta, et kui mingi raha teenimise võimalus tundub ulmeliselt hea, siis see enamasti ongi ulme, väljamõeldis!

Lisaks uskumatutele investeerimispakkumistele väidavad petturid tihti, et helistavad pangast ja tegutsevad selle nimel, et hoida ära sinu kontol toimuvaid pettusi ja sealt raha ära kandmist. Inimeselt küsitakse pangakontole ligipääsu võimaldavaid kasutajatunnuseid ja PIN-koode või pangakaardi andmeid. Meeles tuleb pidada, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades mitte kunagi interneti- või mobiilipanka logimiseks vajalikke andmeid! Ka pettuse ära hoidmiseks ei nõua pank teilt kontole ligipääsemiseks vajalikke andmeid. Kui seda küsitakse, on alati tegu pettusega.

Küll aga tasub meeles pidada, et kui inimene ise panka helistab, tuleb ennast identifitseerida ja siis võidakse PIN-koode küsida küll. Ehk kokkuvõttes – kui pank ise helistab, teab helistaja, kes sa oled, ja sinult isiku- ega kontoandmeid ei päri. Kui sina panka helistad, peab aga pank aru saama, kes helistab, ja seepärast palutakse enda isik tuvastada.

Septembris ületas „pangatöötaja kõne“ liiki pettuste pärast kaotatud rahasumma esimest korda investeerimispettuste ohvriks sattunute oma. Politsei andmetel kaotas septembris raha 102 inimest, reageerides kõnele, kus helistaja esitles end kui pangatöötajat, kel on vaja logida kliendi kontole. Oktoobris oli neid inimesi juba üle 170. Kokku jäädi septembris ilma enam kui poolest miljonist eurost, oktoobris aga 750 000 eurost. Investeerimispettuse ohvriks langes septembris 32 inimest ja kahjusumma ületas 350 000 eurot, oktoobris samuti 32 inimest, aga kahjusumma oli kaks korda suurem – enam kui 700 000 eurot. Need on väga kurvad numbrid, aga me kõik saame end sellest eest hoida.

Kui keegi helistab ja pakub võimalust ülehomseks väga rikkaks saada või nõuab kiiresti sinu pangakontole ligi pääsemise andmeid, et kahtlasi makseid ära hoida, ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“ ja pöördu oma kodupanka abi ja nõu saamiseks.

Rohkem infot, kuidas pettustest hoiduda, leiad pangaliidu veebilehelt „Ei, aitäh!“.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
vastaja
vastaja

Mitte – Ei, aitäh!, vaid korraliku vene/inglise keelse kõige ropema sõnavaraga, mida üldse tean, kostitaksin mina suurima mõnuga neid tegelasi. Vähemalt 1 koht, kus saab karistamatult ja täie õigusega roppusi kasutada.

Marts
Marts

Kui Eestis oleks kõikidel inimestel hea sissetulek ja raha jätkuks, siis ei läheks vist keegi petturite õnge.

Investor
Investor

Kõik ei ole ka petised, ma arvan.
Kuidagi peab ju rahad oma projektidele järgi saama ja investorid on suureks abiks.

Lapsega ema
Lapsega ema

No me polegi ju reformi valind!
Kõik ütlesid: ei!
Aga näe, valitsuses ikka jobud….

viloloog
viloloog

Ema emaks, aga lapsest on küll kahju!

Hellat
Hellat

Kõik ei ütelnud:ei!

to lapsega ema
to lapsega ema

Väga õige tähelepanek. Kui vaja klõbistatakse arvutiklahve ja valida polegi vaja. Üheski riigis pole sellist valmimisi, mis on tegelikult pimedad.

wpDiscuz