Teisipäeval kohtus Haapsalu raamatukogu lugemissaalis haapsallastega Eesti aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman.
Vestlusena üles ehitatud kohtumisel rääkis Treiman kõigepealt aukonsuli ametist, mida ta on pidanud 35 aastat. „See töö on aastast 1986, mil Ernst Jaakson mu määras, “ ütles Treiman. Jaakson oli Eesti peakonsul saadiku ülesandeis USAs aastatel 1965–1991.
Treimani sõnul on 35 aastaga palju muutunud. „Esimestel aastatel oli see poliitiline töö – ameeriklastele meelde tuletada, et Eesti on olemas ja elab ikka okupatsiooni all,“ meenutas konsul.
Osa konsuli tööst on aga administratiivne – passide väljaandmine ja tagasipöördumise tunnistuste andmine, kui keegi passi kaotab. „Imelikul kombel kaovad eestlastel passid ära just Las Vegases,“ muigas Treiman.
Konsuli ülejäänud ülesanded on katsuda aidata Eesti majandust edendada. „Kui Eesti firmad tahavad tulla Californiasse, võtavad nad mõnikord minuga kontakti. Teisalt püüan ergutada, et ameeriklased, California kompaniid, Eestisse tuleks,“ selgitas ta.
Sissejuhatusele järgnenud küsimustevoorus uurisid kuulajad, kui palju muutis Donald Trump presidendiks saades Ameerika Ühendriike.
„Ta muutis palju, see aeg tõi välja muudatused, mis olid pinna all hõõgumas,“ alustas Treiman, kes oli küll lubanud poliitikast mitte rääkida. Aga et nii küsiti, siis ta jätkas: „Kõige suurem muudatus on, et paljud sõbrad ja naabrid ei usalda enam üksteist. Võimatu on normaalselt vestelda, sest faktid, millest räägitakse on küll samad, aga järeldused, mis inimesed neist teevad, on täiesti vastupidised.“
Treiman tõdes, et pole enam kindel, et USA endine president Ronald Reagan saaks tänapäeval olla vabariiklane või Bill Clinton demokraat.
„Mõtteviis ja see, mis on tähtis, on muutunud,” ütles Treimann. Tema sõnul oleme ära unustanud, mida tähendavad inimõigused. „Olen nõus, et vabadusega kaasneb vastutus. Et inimesed vabaks saavad, tähendab, et kõik peavad vabad olema. Kui ühel inimesel on maksimaalne vabadus, tähendab see, et teistel ei ole. Vaba inimene peab natuke oma vabadust ära andma. Kardan, et inimesed on liiga isekaks läinud. Peame koos elama ja üksteisest aru saama – kerge ütelda, aga teha ei ole nii lihtne,“ rääkis ta.
Vestlusringis oli pikalt juttu Reagani raamatukogust, väliseestlaste raskustest passide vahetamisel ning sellest, kuidas aukonsul ameeriklased Haapsalut avastama tahab tuua.
„Meil läänerannikul ei ole Eesti kultuuri eriti näha, aga siin on palju talente,” ütles aukonsul. Tema sõnul on tavaline, et Los Angelest külastavad Eesti kultuuritegelased esinevad sealses Eesti majas, kuid nad võiksid esineda ka mõnes ülikoolis. „Los Angeleses on 70 ülikooli, neist paarkümmend väga soliidsed,” lisas ta.
Treimani sõnul on tal mõttes korralda midagi Haapsalu ja mõne Los Angelese ülikooli vahel. Ta lisas, et peale Tallinna on ju Eestis ka teisi linnu.
Side Haapsaluga tekkis Võrumaalt pärit Treimanil raamatut „Võlulehviku tuules“ kirjutades. „Margus Välja oli mulle aastaid peale käinud, et kirjutaksin. Ta leidis mulle Haapsalust tõlkija Merike Pilteri,“ ütles ta.
