Hara sadamas peeti reedel kaluritepäeva, mis oli pühendatud eestirootsi kalapüügitradistioonidele.
Tänasele päevale kohaselt algas kaluritepäev hümni laulmise ja lipu heiskamisega. Sinimustvalge heiskasid sadama lipumasti Hara külavanem Aare Undo koos külalastega.
Hara külal on sel aastal põhjust rõõmustada, sest lõpuks ometi pääseb külla mööda mustkattega teed. „30 aastat võib olla pikk ja ka lühike aeg,” ütles tervituskõnes Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. „Neile, kes pidid 30 aastat siia tolmavat ja auklikku teed mööda sõitma, oli see pikk aeg.”
Ka sadama haldaja Kenneth Nyholm sadamat haldavast külaseltsist Harga oli rõõmus, et kohalike ja osavalla pealekäimisel nihutas maanteeamet Hara tee remondi plaanitust varasemaks ning Lääne-Nigula vald omalt poolt tegi korda ka vallale kuuluva külatee.
Hara sadam, kus kaluritepäeva peeti, sai valmis 2017. aastal. Hirmo sõnul on sadama arendamises praegu küll paus. „Aga nii nagu sai tee tehtud, saavad tehtud ka muud asjad,” kinnitas ta.
Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Friberg plaanis Hara kaluritepäevale tulla meritsi Rannarootsi muuseumi kaluripaadiga Lilian, kuid tugev tuul tõmbas plaanile kriipsu peale.
„Kui maantee on korras, siis meretee oli üsna auklik ja nii pidin Voosi kurgu juures otsa tagasi pöörama,” ütles ta.
Meresõidud kaluripaadiga jäid ära, aga Hara küla 14.-15. sajandisse ulatuvast ajaloost ja eestirootslaste kalapüügitraditsioonidest rääkis Friberg küll. Enne kui Harale tekkis küla, karjatasid Fribergi sõnul Uugla mõisa talupojad seal härgasid ning vetes käis usin kalapüük.
Fribergi sõnul tõi seitsme-kaheksa rootsi perega Hara küla elanikele toidu lauale peamiselt meri. Kalapüügi kõrval andis väikest viisi lisa ka põlluharimine. Fribergi sõnul püüti kõikvõimalikke kalu, mida siis müümas käidi. Ta tõi huvitava seigana välja, et näiteks tuulehaugi eestirootslased ei söönud – need anti Haapsalus kala müümas käies ostjatele kauba peale tasuta kaasa.
19. sajandi lõpuni oli eestirootsi kaluritel peamine noodapüük. Noodapüügil käidi kahe paadiga, kummaski 10-12 meest. Igal kevadel käisid rootslased räimepüügil Puise, Topu ja Tauksi kandis, kuhu jäädi pikemaks ajaks.
Et eestirootslaste kalapüügi ja kalast roogade valmistamise traditsioon elab edasi, sai selgeks ka Hara kaluritepäeval. Mida kõike kalast teha annab, näitas kokk Demo Kaev. Kalasuppi, praetud ahvenafileed, haugikotlette ja paneeritud haugiribasid koos praetud kartulite ja marineeritud sibulaga said maitsta kõik soovijad.
Kaluritepäeva peeti Hara sadamas neljandat korda. Kaluritepäeva eestvedaja on Marika ja Raivo Adman.
Fotod Kaire Reiljan
Eestimaal on 2 Hara küla
Noarootsis ja Loksa ligidal… Loksal oli salajane allveelaevade baas, mis toimetab siiamaani
Ja, sealt ei ole vene sõjavägi veel ära läinud, muudkui toimetavad oma laevadega edasi.
Kus see allveelaevade baas veel on, ei saa aru.
Ikka maa all, egas allveelaevad vee peal ei sõitnud 🙂
Tore,et asi hästi õnnestus. Aga miks ei kirjutata,et seal oli kunagi kalakasvatus ??
need latsed, kes pliiatsit hoiavad, tia sellest midagi, veel 70 -te algul see kalakasvatus seal toimis, ise asjapulk olnud