„Kordusõppused” Tšornobõlis muutsid meeste elu

Andra Kirna

andra@le.ee

Ohutsoonist väljudes desinfitseeriti sõidukeid. Foto; Pärnu muuseum
Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 11

Ohutsoonist väljudes desinfitseeriti sõidukeid. Foto; Pärnu muuseum

Esmaspäeval 35 aastat tagasi oli toimunud suurim rahuaegne tuumakatastroof ajaloos – plahvatanud oli Tšornobõli tuumajaama neljas reaktor.

Eile 35 aasta eest oli toimunu saanud teatavaks Euroopas. Täna 35 aastat tagasi poetas toonane Nõukogude Liidu peamine uudistesaade esimese teate õnnetuse kohta ning nädal jäi selleni, kui üle terve Liidu hakati koguma mehi Tšornobõli päästetöödele.

Pärnumaa mees Aare Uind, kes praegu on tegev Pärnumaa Tšernobõli Ühenduses Gamma, oli siis 43aastane. Kolmveerand aastat varem oli ta käinud kordusõppustel. „Siis oli brigaadiõppus. Üks polk ja viis pataljoni. Sõjaväeringkonna keemiaülem lubas, et viie aasta jooksul meid enam õppustele ei kutsuta,” rääkis Uind.

7. mail 1986 alustasid sõjakomissariaadid õppuse kutsete laialijagamist. „Kuhu ja milleks, ei teatatud. Kirjas oli „kohe ilmuda” ja aadressiks Raeküla koolimaja. Kaasa kästi võtta pass ja sõjaväepilet,” meenutas ta.

Raeküla koolimajja Pärnumaa mehed 7. mail kokku tulidki. „Sealt viidi meid Uulu metsa, kus toimus keemiapolgu formeerimine. Andsime oma riided ära, saime vastu sõjaväevarustuse,” rääkis Uind. Esimene ešelon sõitis Pärnust välja 8. mai öösel enne kella kolme.

Uindi meenutuste järgi hakati samal ajal Jõhvis formeerima tsiviilkaitsepolku.

„Nemad hakkasid 9. mail sõitma sinnapoole. Meie, Pärnu omad, viidi üle Pripjati jõe Valgevenesse ja pandi maha niinimetatud 30 kilomeetri tsooni. Maasse kaevati augud, kuhu pandi püsti kümnekohalised telgid,” meenutas ta.

Pärnu muuseumi fotod

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Võsa Villem
2 aastat tagasi

Nii ta oli jah. Me olime Pärnust esimesed ja ei teadnud midagi ei katastroofist ega sellest, kuhu minek. Oli mis oli, mis seal tagantjärgi ikka põdeda.

Hea Okkupant
2 aastat tagasi
Reply to  Võsa Villem

Oli mis oli,
Muide, reaktor oli puhutud isiklik käskkiri Gorbatšov (Moisha Sergeevitch Garber)-
4 reaktor ruumis oli leitud jäänused arsenali-plutoonium, eesmärgiga kiirendada lagunemine Nõukogude liit.

Huvitav
2 aastat tagasi
Reply to  Hea Okkupant

Ikka Lääs süüdi, tüüpiline. Saage ükskord aru juba, et ei nsvliit ei olnud täiuslik ju. Teadlased ei olnud eksimatud. Õnnetusi ikka juhtub, aga kõiges ei saa süüdi olla Lääs. Ajupestud, proovige oma peaga ka mõelda. Milleks on vaja tuumakatastroofi korraldada? Sellega kannatavad ju lääneriigid ka väga palju. Mõelge natukene!!!

Hea Okkupant
2 aastat tagasi
Reply to  Huvitav

Sa ise Mõtle natukene – missugune on vahe – õnnetus ja diversioon? Ei ole piisavalt mõistus? Siis vaata aknast – kus sa näed USSR? Kassi saba all.
A kui sa võttad õige klaas valge, siis saad aru et Tšornobõl see oli lapsemäng, nüüd kavatakse hävitada 6 miljard inimesed ilma tuumarelva : lihtsalt järgult mürkida viruse-vaktsiniga, ja kui algab kaos, siis ülejäänud тappavad üksteist. Varusta parem relvaga

Agu
2 aastat tagasi
Reply to  Hea Okkupant

Inimesi ei ole mõtet palju tappa, nad toovad rikastele raha sisse.

juss
2 aastat tagasi
Reply to  Hea Okkupant

Kas sul tõesti perearsti pole?!