Avakülg Tags Tšornobõl

Silt: Tšornobõl

„Kordusõppused” Tšornobõlis muutsid meeste elu

[caption id="attachment_327089" align="alignnone" width="2000"] Ohutsoonist väljudes desinfitseeriti sõidukeid. Foto; Pärnu muuseum[/caption] Esmaspäeval 35 aastat tagasi oli toimunud suurim rahuaegne tuumakatastroof ajaloos – plahvatanud oli Tšornobõli tuumajaama neljas reaktor. Eile 35 aasta eest oli toimunu saanud teatavaks Euroopas. Täna 35 aastat tagasi poetas toonane Nõukogude Liidu peamine uudistesaade esimese teate õnnetuse kohta ning nädal jäi selleni, kui üle terve Liidu hakati koguma mehi Tšornobõli päästetöödele. Pärnumaa mees Aare Uind, kes praegu on tegev Pärnumaa Tšernobõli Ühenduses Gamma, oli siis 43aastane. Kolmveerand aastat varem oli ta käinud kordusõppustel. „Siis oli brigaadiõppus. Üks polk ja viis pataljoni. Sõjaväeringkonna keemiaülem lubas, et viie aasta jooksul meid enam õppustele ei kutsuta,” rääkis Uind. 7. mail 1986 alustasid sõjakomissariaadid õppuse kutsete laialijagamist. „Kuhu ja milleks, ei teatatud. Kirjas oli „kohe ilmuda” ja aadressiks Raeküla koolimaja. Kaasa kästi võtta pass ja sõjaväepilet,” meenutas ta. Raeküla koolimajja Pärnumaa mehed 7. mail kokku tulidki. „Sealt viidi meid Uulu metsa, kus toimus keemiapolgu formeerimine. Andsime oma riided ära, saime vastu sõjaväevarustuse,” rääkis Uind. Esimene ešelon sõitis Pärnust välja 8. mai öösel enne kella kolme. Uindi meenutuste järgi hakati samal ajal Jõhvis formeerima tsiviilkaitsepolku. „Nemad hakkasid 9. mail sõitma sinnapoole. Meie, Pärnu omad, viidi üle Pripjati jõe Valgevenesse ja pandi maha niinimetatud 30 kilomeetri tsooni. Maasse kaevati augud, kuhu pandi püsti kümnekohalised telgid,” meenutas ta. Pärnu muuseumi fotod [gallery ids="327087,327089,327091,327093,327095,327097,327099,327101,327103,327105,327107"]