Tõnu Mertsina: vähem pensionikogujaid paneb tulevikus riigile surve maksude tõstmiseks

Lääne Elu

info@le.ee

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina

Kui üha vähem inimesi kogub ise pensionilisa, muutub pikemas perspektiivis esimesest sambast pensionide senise taseme hoidmine üha raskemaks ja riigil tekib surve maksude tõstmiseks.

Kas vanaduspensioniks kogutav raha ja pensioniea elatustase on iga inimese isiklik asi või on see rohkem ühiskondlik vastutus ja seda peaks suunama hoopis riik? Vastutus on mõlemal. Kui tööealine inimene saab üldjuhul ise otsustada ja suunata, kuidas endale sissetulekut teenida, siis paljudel vanematel inimestel on see võimalus hoopis piiratum.

Eesti riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimesele pensionipõlveks piisav sissetulek. See on paljude pensionisüsteemide eesmärk. Samas peavad ka inimesed ise olema varakult – just varakult – kaasatud oma tulevase pensioni kujundamisse, kuna riikliku pensioni suurust hakkavad üha enam piirama riigirahanduse võimalused. OECD soovitab oma läinudaastases pensionide ülevaates (OECD Pensions Outlook 2020), et poliitikakujundajad peaksid tagama selle, et inimesed jätkavad pensioniks säästmist. Nii peakski pensionisüsteemi põhieesmärk olema vanemaealiste vaesuse ärahoidmine ja nendele piisava sissetuleku tagamine.

Pensioniks raha kogumisel ei tohiks aga jääda lootma ainult riigile, samuti ei peaks riik kõigile inimestele roosilist pensionipõlve kindlustama. See läheks lihtsalt liiga kalliks ja eeldaks väga suurt raha ümberjaotust. Isegi hoolimata sellest, et alates 2027. aastast seotakse pensioniiga eeldatava eluea tõusuga, suureneb eesolevatel kümnenditel pensioniealiste inimeste arv ja osakaal rahvastikus ning tööealise elanikkonna suhtes. Nii on ilmselt juba paljudele teada, et tööealised peavad hakkama finantseerima üha suuremat hulka pensionäre.

Kui juba praegu kulub Eesti riigieelarve kogukuludest vanaduspensionidele 16 protsenti, siis tulevikus võib see olla veelgi suurem. Paari aasta taguses riikide võrdluses jäi Eesti vanemaealistele suunatud kulutuste osakaaluga valitsemissektori kogukulutustes ja SKTs Euroopa Liidu liikmesriikide viimasesse veerandisse. Tulemuseks on, et üle 65aastaste hulgas on vaesusriskiga inimeste osakaal Eestis – ligi 45 protsenti – Euroopa Liidus kolmandal kohal pärast Lätit ja Bulgaariat ning see osakaal on viimastel aastatel tõusnud. Kui võrrelda Eesti üle 65aastaste inimeste kasutatavat tulu alla 65aastaste omaga, siis on see Euroopa Liidu madalaim ning ka vanaduspensionide asendusmääraga ehk nende osakaaluga enne pensioniiga teenitud sissetuleku suhtes kuulume ELi liikmesriikide võrdluses viimasesse kolmandikku.

Madalad pensionid on üheks põhjuseks, miks on Eestis üle 65aastaste inimeste kõrgeim hõivemäär (14%) Euroopa Liidus. Muidugi on selle kõrge osakaalu taga ka meie paindlik tööseadusandlus ja kriisivälistel aastatel tööjõupuudus. Sellist kõrget vanemaealiste tööhõivemäära võibki vaadata nii soovina kui ka vajadusena töötada. Majanduskriisi tulemusel tekkinud riigirahanduse vilets seis seab aga piirid sotsiaalkulutuste tõstmisele. Niisiis, pikemas ettevaates muutub esimesest sambast pensionide senise taseme hoidmine üha raskemaks ning surve maksude tõstmiseks on täiesti ilmne.

Vanaduspensioni saavate inimeste osakaal maakondades ja mõju maakonna majandusele saab olema väga erinev. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi elab 20 aasta pärast Eestis 2 protsenti vähem inimesi. Elanikke on siis rohkem vaid Harju- ja Tartumaal, kuid 15 maakonnast kaheksas väheneb inimeste arv keskmiselt ligi veerandi võrra. Kui praegu on nendes kaheksas maakonnas üle 65aastaste osakaal 24 protsenti, siis 20 aasta pärast juba 37 protsenti. Isegi kui see prognoos ei ole täpne ja on liialt pessimistlik, näitab see ikkagi trendi ja suurusjärku, mis meid aastakümnete pärast ees ootab. Pensionäride kaupade ja teenuste tarbimine, aga ka eluasemeinvesteeringud on üldjuhul väiksemad kui tööealisel inimesel. See hakkab üha enam mõjutama kohalikku nõudlust ja äritegevust, kuid ka kohalike omavalitsuste toimetulekut. Seega tuleks peale inimestevahelisele tulude ümberjaotuse siia lisada ka üha suurema regionaalse tulude ümberjaotus. Vähemalt Reformi- ja Keskerakonna praeguses koalitsioonileppes peetakse oluliseks „sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist”.

Kümnete aastate vaates saab pensioni arvutus olla vaid väga ligikaudne ja üldistav. Siiski paistab praeguste hinnangute järgi olevat selge, et kõige halvem variant pensioniks raha kogumisel on see, kui katkestatakse maksed teise pensionisambasse, võetakse sealt raha välja ning raha ei ole investeeritud ka kolmandasse sambasse. Teise sambasse raha kogumine annab esimese sambaga võrreldes suurema pensioni ning kõige suurem on pension neil inimestel, kes koguvad raha kõigisse kolme pensionifondi.

Muidugi on positiivne, et eraisikute huvi investeerimise vastu on tõusnud. Eelmisel aastal tõusis hüppeliselt pensioni kolmandasse sambasse investeerijate hulk. Kuigi viimastel aastatel on suurenenud väärtpaberikontode arv, on praegu Eesti inimeste osalemine finantsturgudel võrdlemisi tagasihoidlik. Finantsturgude kaudu pensionieaks ehk üldjuhul väga pikas vaates lisa teenimine on keeruline ettevõtmine ning seda tulekski käsitleda vaid ühe võimalusena.

Pensionisüsteemi ülesehitamine ja arendamine tähendab hoolikalt juhitud ja pidevalt jälgitud tegevusi, kuhu panustavad nii riik kui ka üksikisik. Riik ei pea inimese eest küll kõik ise ära tegema, kuna see läheks liiga kalliks, kuid aitab suurel osal inimestest teha valikuid, et tulevane pension võimaldaks neile väärikat äraelamist ja ka panustamist majanduskasvu.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
43 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
vaaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi

Nüüd on vaja pangaanalüütikutel agiteerida. 😀 Mõelgem pigem, millise fonditootlusega Rootsis sammast pakkusite ja millega siin?

Muide alati on ajaloos vaestel suur soov rikkus ümber jagada. 😉

Ma ennustan teile tulevikku panganalüütikud. Kui te palju suud pruugite, lüüakse teid varsti lihtsalt mättasse.

Aga
2 aastat tagasi

Kunstlikult säilitatud vaesus tuleb viivitamata valitsuse otsustega lõpetada. Mõned mõtted:
1. Miinimumpalk 2022. aastaks 1500€
2. Tarbimine suureneb
3. Majandus kasvab
4. Käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine kasvab
5. Võimalus tööandja maksukoormust vähendada muutub reaalsemaks
6. Ettevõtete kasum maksustada ja raha jõuab veelgi rohkem ringlusesse
7. …

nojah, aga
2 aastat tagasi
Reply to  Aga

:)) kuntslikult säilitatud vaesus? Te just pakute ju vaesuseskeemi välja. Kindlasti oleksite päri sellega, et veel inimestele kodanikupalka anda!? Raha liiguks veel rohkem ringlusesse. Mõelge palun korraks, miks soovinud Šveitsi inimesed rahvahääletusel kodanikupalka!?

nojah, aga
2 aastat tagasi
Reply to  nojah, aga

parandadn : “miks EI soovinud…”

Tom naabermajast.
2 aastat tagasi

Raskeks läheb,kui pole võõrast raha millega mängida.

Nojah,aga
2 aastat tagasi

teie peate seda mängimiseks, mõni teine peab seda hoopis teenimise võimaluseks

Tom naabermajast.
2 aastat tagasi
Reply to  Nojah,aga

Just. Ja kui aktsia langeb,ei kaota härra enda varanduse,vaid kellegi teise oma. Aga keegi teine ei taha enam oma pensifondis miinust ja võtab härral mänguasja käest.

Nojah,aga
2 aastat tagasi

lepingu sõlmimisel on alati kirjas, et oled nõus oma raha andma ja tead riske, et võid ilma jääda. Keegi neid lepinguid vist väga ei loe, aga jah selles mõttes oli see õige, et 2. sammas vabaks lasti, kuid kui palju inimesi oskab oma rahanatukest vanadusepõlveks kasvatada iseseisvalt? Pakun välja, et päris väike osa, samas ennast saab alati sel teemal harida olenemata vanusest.

Tom naabermajast.
2 aastat tagasi
Reply to  Nojah,aga

Kas mäletate kui vägivaldselt seda sammast peale suruti??? Kuioli vaja konto väljavõtet,siis seda enne välja ei prinditud,kui allkiri all. Mõttekoht või mis?

Tom naabermajast.
2 aastat tagasi

Nüüd on minu kord oma mänguasja ise närida ja loopida.

Nojah,aga
2 aastat tagasi

edu siis! Päris siiralt soovin teile edu, kuna tean, et pole väga lihtne head tootlust säilitada pikemat aega ilma sellele pühendumata. Seda teemat peab armastama!

to Ahh
2 aastat tagasi

imelik loogika teil…kõik rikkad on eriti tublid ja tohutult vaeva näinud ja tööd rüganud.Ja vaesed on siis lollid ja laisad või ???

Ahh
2 aastat tagasi
Reply to  to Ahh

miks imelik loogika? Rikkaks ei keela ju teil mitte keegi saada! Nõuka ajal sots riigis oli see tõepoolest nii, et rikkus oli ametlikult keelatud ja kõik pidi ühine olema, aga nüüd… Kui inimene on valinud endale vaese elu tee, siis mina neid lolliks ei pea, inimese enda valik tegelikult. Või teie loogika järgi ei ole võimalik vaesel rikkaks saada? Mõelge palun natuke selle üle, võtke mõni jõukam inimene ette ja uurige mismoodi ta oma rikkuse on saavutanud. Üllatute, et vastupidiselt teie arvamusele ei ole enamus sugugi kuldlusikas suus sündinud ja enamus ei ole vargad ega maffia bossid, vaid ikka ise… Loe rohkem »

jõukam
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

kui sulle parteipiletiga lihtsalt 300 eur kuus otsa lisatakse , et olla nagu mingi koefitsent ( mõtlen riigikokutajat) ja poemüüja saab miiniumpalka, siis paneb mõtlema tõesti., kust see mõne mehe rikkus tuleb

mida asja
2 aastat tagasi
Reply to  jõukam

kas poemüüja on siis vägisi pandud madala palga peale tööle!? Kuulge, see on ju seadusevastane. Kedagi ei tohi sundida tööd tegema vastu tema tahtmist! Orjapidamise eest on paragrahv olemas ju!!!

nojah, aga
2 aastat tagasi
Reply to  mida asja

jah, isegi Soome poemüüjast sai peaminister, Helme ise ütles, kontrollisin ja nii oligi. Nii et kõik on võimalik. Ma ei ütleks, et peaminister mingi rikkur oleks, aga võimalusi kontaktide arvelt oleks ju küll.

vaaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Sulle ahh vastaksin niimoodi.

Väga suured skeemid teemal kuidas teeniti esimene miljon olid 33-25 aastat tagasi. Hiljem ei mäleta eriti suuri erastamisi.

Kõik need ärimehed on korralikku ulmet korraldanud oma raamatupidamises.
Äri on meil ju projeketipõhine teenitakse miljon, raha kanditakse välja.

Makse makstakse selle pärast, et muidu maksuamet tuleb kallale. Sel lihtsal põhjusel ongi Eestis lasteraha väiksem, kui kui kusagil heaoluriigis maksab pudel shampanjat.

Soome näitel tean 90 aastaseid perefirmasid ja sama pikki kliendihaldamisi.

meie
2 aastat tagasi

pinss teenib rootsi pankades megakasumeid

?????
2 aastat tagasi

Kas keegi on kunagi arvutanud, kui palju hävitab meie raha mõtetult suur valitsusaparaat koos ülerahvastatud riigikugu ja kõigi nende komisjonidega kokku?! Poole võrra võiks vabalt seda kupatust vähendada ja arvan, et kokkuhoid oleks üsna suur! Kuni seda ei tehta, ei tasu ka rahapuuduse pärast viriseda!

jamps
2 aastat tagasi
Reply to  ?????

see pole miskit võrreldes nende sihtasutuste ja igasugu zoovolinike, inimõiguste ja muude euroopa väärtuste ühingute kuluga. siis on veel kultuur, etlejad ja keele säilitajad kuigi igapäevane riigi ametlik poliitika on kõike hävitada. tehast – ressurssi tulla ei tohi, aga tartusse tahavad raamatukogu ehitada … koguvad koguni karja allkirju toetuseks, et oleks usutavam. lõppeks ongi kumu , erm ning süku ning inimesed kõik on lahkunud.

Ahh
2 aastat tagasi
Reply to  jamps

Süsteemile oleks restarti vaja jah. Kõik lahti lasta ja siis vastavalt hädavajalikule uuesti kohad täita. Pakun välja, et vabu töötajaid, keda rakendada kasvõi maasikakorjamises tekiks tuhandete viisi

aga
2 aastat tagasi

maksustage suured uhked autod ja majad….

Ahh
2 aastat tagasi
Reply to  aga

Milles rikka ad süüdi on? Näinud vaeva, et paremini elada, kui samas looserid ei viitsi midagi eriti teha. Kas te olete kommunist?

kummaline maailm
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Tööd rügades rikkaks ei saa, parimal juhul tagad endale normaalse elatustaseme. Päris rikkaks saab ikkagi vaid teisi enda kasuks tööle pannes.

Ahh
2 aastat tagasi

defineerige palun sõna “rikkus”! Kes on teiemeelest rikas inimene? Kas selline inimene, kellel on ilus uus suur auto, aga hoolduse jaoks ei jätku vahendeid või uhke maja või kes sõidab 10 aastat vana autoga, kuid tal on alati raha, või selline…., palun selgitage, mida te rikkuse all silmas täpsemalt peate!?

kummaline maailm
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Rikkus on ju suhteline. Võib-olla saab rikasteks pidada kuni 5% kõige varakamaid inimesi antud piirkonnas (riigis).

Ahh
2 aastat tagasi

Kumb teie arvates rikkam on, kas see, kes teenib 15 000€ ühes kuus ja kuu lõpus peab krediitkaardi pealt juurde võtma, või on rikkam õpetaja, kes töötasuna saab ühes kuus 1000€ ja kuu lõpus on veel paarsada eurot investeerimiseks raha alles?

vaaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

1000€ midagi järele küll ei jää.

Pigem on jah see ikkagi rikkam kes suudab kulud kontrolli all hoida.

Seda ei näe, ikka peab olema korralik maja, ikka peab olema mersu tagumiku all ja päevitunud blondiinist rahakulutaja kõrvalistmel.

Kui Tallinnas neid mereäärseid maju vaadata, ja neid üle 50 000 euroseid autosid tänavapildis, oleme me eestlased ikka väga kõvasti Rootsi pankadele võlgu, ettevõtjad või kes siin kõik on.

Laristamine on väga popp.

Ahh
2 aastat tagasi

selles suhtes on teil õigus, aga ma ei saa aru loogikast, miks peaks suured majad ja kallid autod maksustama? Kas see ei tundu kuidagi töölispartei üleskutsena 1918 aastal, et TÖÖD, LEIBA, VABADUST!? Kuidagi hirmutav on selline üleskutse.

vaaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Pigem poleks sajandiks loodud firmasid ja pikemat ettenägemist ettevõtluses.
Samuti kliendihaldust ja pikaajalist partnerlust, kuhu keegi teine vahele ei pääse. Ei saa ju ajutise metsaärika tasemele jääda. See suhtumine aga valitsebki.

Ahh
2 aastat tagasi

kaineks tuleb saada, siis on pilt selgem. Karmim, aga selgem

Vaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Omakorda mõistan sind, et tõtt on valus kuulata.

vaaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Muide see sinu -1918 aastal, et TÖÖD, LEIBA, VABADUST!- Tulebki tagasi.
Alati on taolise varakapitalismi ajastu suhtumise rahad ümber vaadatud. alati.
Kõikjal ei tule, tõsi, sest osa vanu või ka moodsaid kapitaliste, käitub oma looduga heaperemehelikult. Siin neid ei näe.

vaaadakem seda inimhinge ahnust
2 aastat tagasi
Reply to  Ahh

Sa oled ikka tore mees, et siin anonüümsena härgamas käid. Aga sul on aega ettevõtjana suvalises kommentaariumis istuda, ometi nii virk, tähtis ja vajalik mees, siis see jutt töökusest ei klapi. Mina olen siin täna selle pärast, et on munadepühad.

maks
2 aastat tagasi

tuleb panna peale rootsi pankadele, rahapesijatele ja riigivarastele, siis pole eesti pensionäridel tulevikus muret, võõrast kapitali kaitsvad seltsimehed muretsevad kahjuks oma tööandja rahamuresid, mitte eesti rahva ostujõudu.

jamps
2 aastat tagasi

irw, oh jah … kuidas mertsina eelkäijad swedbankis eestit ja inimesi lüpsid. sinu kõrval ja sinuga koos … oli selline lahe slogan …. väikeste asjade suli raasuke tagus korraga stockolmis korraga kandu kokku ning piinas kogu baltikumi. pärast tuli ja ütles, et vaja estonian air pankrotti lasta … tänaseni jobud räägivad vastutustundlikku majandust ja vaesusriigi tasakaalu. 30 aastat on seda lollust tehtud … kes saab läheb ära, kes saab ei liiguta sõrme või varastab. ehk narkot müüb ka. vaadake peeglisse, mis riiginikatsi te siia teinud olete.

Tore
2 aastat tagasi

Kui 4% sots.maksust jääb riigikassasse alles, mitte ei lähe pankadele, millest 2,5% tootluse puhul saavad võtta välja megapreemiaid, siis riik ja rahvas ainult võidab. Pangad ja pankade PR-inimesed võiks oma häma lõpetada.