1

Kullamaal näeb taldrikjääd

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Taldrikjää. Foto: Katre Kuller
Taldrikjää. Foto: Katre Kuller

Kullamaalane Katre Kuller sai Kullamaa vesiveski paisul pildile ümmarguste latakatena veel hulpiva jää. Sellist ümmargustest latakatest koosnevat jääd nimetatakse taldrikjääks, kuid rahvasuu kutsub seda mõnikord ka kookjääks.

Geograaf Arvo Järvet selgitas, et ajal, mil jõesäng ei ole veel jääga kaetud, hakkab vesi kaldajääst tükikesi lahti murdma ja vool viib need endaga kaasa. Üksteisega kokku kokku põrgates lihvitakse jäätükkidelt nurgad mahad ja nii need ümmarguse kuju võtavadki. „See juhtub nagu treipingil, kus teravad nurgad maha lihvitakse,” võrdles ta.

Suurematel jõgedel võivad ka jäätaldrikud olla päris suured, kõige kuulsam neist on aeg-ajalt Vigala jõele tekkiv jäätaldrik.

Taldrikjää tekkimine pole küll harukordne, kuid veel hulpivad jäälatakad pakuvad silmailu. „Väga huvitavaid jäänähtusi võib kohata just jäätumise perioodil,” ütles Järvet.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kullamaal
kullamaal

on kõik huvitav ja ilus, isegi tüdrukud on kõige kaunimad Läänemaal, rääkimata kuulsatest jahimeestest, kes kui vaja saavad kätte nii hundi, karu, kui šaakali, rääkimata metsseast või põdrast.

wpDiscuz