Roman Haavamäe loomingust sündis veebinäitus

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Skulptor Roman Haavamägi arvatavasti 1957. aastal Ernst Enno mälestusmärki parandamas. Foto: Haapsalu ja Läänemaa muuseumid

Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialist, ajaloolane Ülla Paras pani Haapsalu ihuskulptori Roman Haavamäe saabuva sünniaastapäeva puhul kokku veebinäituse „Haapsalu Michelangelo – Roman Haavamägi – 130”.

15. veebruaril möödub Roman Haavamäe (1937. aastani Roman Gottfried Espenberg) sünnist 130 aastat. Kui skulptori 125. sünniaastapäeva tähistati Haapsalu linnagaleriis näitusega, kus avati Haavamäe avalikkuse eest rohkem varjul olnud külg – kunstnik ja graafik –, siis nüüd annab 76 ajaloolise pildiga veebinäitus ülevaate Haavamäe nii säilinud kui ka aja jooksul hävinud loomingust Haapsalu linnaruumis.

„Tema loodud väikevorme ma üles ei pannud, sest minu eesmärk oli näidata Haavamäe toimetamist avalikus ruumis,” ütles näituse koostanud Paras. Ta lisas, et veebinäituse vormi valis ta ühelt poolt seetõttu, et on ju koroonaaeg ja inimeste kogunemine kuskile ruumi pole soovitatav. Arvuti taga saavad kõik huvilised näitust vaadata.

Teise põhjusena tõi Paras välja selle, et päris näitus nõuaks suurt ettevalmistust, milleks tal linnaametnikuna pole aega. Samas on ta oma töö tõttu pidanud palju tegelema ajalooliste fotode otsimisega ning nende leidmine muuseumi ja arhiivi digikeskkonnast on lihtne. Paras, kes mõne aasta eest koostas promenaadil Haavamäe loomingut tutvustava stendi, ütles, et vahepealse ajaga on tänu muuseumide ja arhiivide digiteerimistööle väga palju huvitavaid fotosid kättesaadavaks muutunud.

Parase sõnul on tema eesmärk näitusega inimesi harida, sest paljud nooremad haapsallased teavad küll Haavamäe skupltuure, kuid ei tea kuigi palju nende autorist. „Inimeste harimine on parim muinsuskaitse,” ütles Paras.

Roman Haavamäge võib julgelt nimetada Haapsalu näo kujundajaks, sest tema loodud skulptuurideta poleks promenaad see, mis ta on. Rannatrepistikud, päikesekell, dekoratiivsambad, helilooja Rudolf Tobiase ning mudaravi asutaja Carl Abraham Hunniuse büstid, Tšaikovski pink ja teised skulptuurid on tuttavad igale Haapsalule külastajale. Vähem teatakse Haavamäe käe all valminud hauakive nii Haapsalu vanal kui ka Metsakalmistul.

Tallinnas sündinud ning Tallinna kunsttööstuskoolis ja Nikolai Triigi ateljeekoolis õppinud Haavamäest sai Haapsalu elanik pärast abiellumist 1920. aastal. Alguses töötas ta siin kunstiõpetajana, hiljem vabakutselise kunstnikuna.

Tema esimene linnaruumis näha olev töö on keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni marmorist mälestustahvel ning puidust skulptuurid „Jääkaru” ja „Merilõvi” Tagalahel. Kui mälestustahvel on Wiedemanni tänaval alles, siis kaks viimast skulptuuri põletati 1939.–1940. aasta talvel ning praegu näeb kuursaali juures „Jääkaru” kümme aasta tagasi valminud koopiat.

Haavamäe pilte kokku otsides oli Parase sõnul ka üllatusi. Näiteks arvatavasti 1957. aastast pärit foto kujutab Haavamäge Õhtu kaldal asuvat Ernst Enno monumenti taastamas. „Minu jaoks on siiani küsimus, et mis selle Enno monumendiga õieti oli,” rääkis Paras. Ta ütles, et on kuulnud väiteid, et 1945. aastal, kui luuletaja looming põlu alla sattus, võeti 1939. aastal püstitatud monument maha. Foto, kus on näha, et monumendi sokkel on uuesti valatud ning kus skulptor Haavamägi on täitmas plokkide vahesid, nagu kinnitaks seda väidet. „Oleks hea, kui tuleks kommentaaridesse mingi infokild, kas monument võeti maha või mis temaga tehti,” ütles Paras.

Facebookis oma elu elav näitus on kõikvõimalike huvitavate mälestuskildude ja kommentaaride kogumiseks hea koht.

Nii näiteks on Haavamäe praegu Lätis elav tütar Helgi Daubare päikesekella kohta kirjutanud, et nõukogude aja alguses see lõhuti ja reljeefid mätsiti tsemendiga kinni. Skulptor taastas päikesekella 1960. aastal. „See näitab, et tegemist polnud vandaalitsemise, vaid ideoloogiaga,” ütles Paras. Ta lisas, et kuna ühel bareljeefil on kujutatud jumalat, siis võis see olla üks põhjus nende tsemendiga varjamiseks.

Parase sõnul väärib Haavamäe looming lähemat vaatlemist – näiteks rannatrepistikel on väga kaunid ja meisterlikud detailid. „See veebinäitus võiks hakata oma elu elama ja kui inimesed sellevõrra Haavamäe loomingust lugu peavad, võime seda isegi Haavamäe renessansiks nimetada,” ütles Paras.

76 ajaloolist fotot on üleval Haapsalu linna Facebooki lehel.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments