Kaheaastane leonbergeri tõugu Sära on Läänemaa esimene ja ainus lugemiskoer, kes käib ametis iga kahe nädala tagant.
Kaks korda kuus paneb koerajuht Liisi Truumets Särale traksid selga – mitte lihtsalt traksid, vaid töötraksid – ning autole hääled sisse ja sõidab Läänemaa pisikesest Sepakülast Haapsalu lasteraamatukokku, kus Sära käib tööl.
Lastekirjandust tunneb Sära paremini kui suurem jagu täiskasvanud inimesi ja on kahtlemaa Läänemaa kõige kirjandusteadlikum koer.
Haapsalu lasteraamatukogus ootab Sära ja Liisit iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval lugemispesa – väike hubane ruum, kus lapsed Särale raamatuid ette loevad. Lapsed, kes ei oska veel hästi lugeda, aga tahaksid. Lapsed, kes oskavad, aga ei taha. Lapsed, kes oskavad ja tahavad lugeda, aga ei julge esineda. Lapsed, kellel (veel) pole lugemisest sooja ega külma, aga kellele lihtsalt kohutavalt meeldivad koerad.
Sära lesib ja kuulab. Ta ei paranda, et anna hinnaguid, ei sega vahele, on lihtsalt kohutavalt suur, leebe ja sõbralik – 52 kilo puhast heatahtlikkust. No ja näidatagu mulle last, kes ei tahaks Särale ette lugeda! Ei ole sihukest maamuna peal.
See, et juba Sära saba on nii pikk ja raske, et võib mõne pisema põnni jalust peaaegu et maha pühkida või vähemalt ühe korraliku (aga pehme) põntsu anda, tuleb asjale ainult kasuks.
Liisi näitab pilti neljakuisest Särast. Juba toona kaalus Sära rohkem kui mõni mõistlikus suuruses täiskasvanud koer – oma paarkümmend kilo. Ühtegi pahandust pole kaheaastane Sära teinud, ka kutsikapõlves mitte. Vähemalt keegi ei mäleta.
Liisi ja Sära kuuluvad Eesti abi- ja teraapiakorte ühingusse. Sära käis suvel Tallinnas koolis, tegi augustis eksami, sai tööriided – traksid – ja perenaisega kahasse ametitunnistuse. Särast sai Läänemaa esimene ja seni ainuke lugemiskoer.
